Frantsııa prezıdenti Samarqandta

<p>Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Shavkat Mırzıeevtiń shaqyrýymen Frantsııa Respýblıkasynyń Prezıdenti Emmanıýel Makron 1 qarashada Ózbekstanǵa resmı saparmen bardy, dep habarlaıdy <a href="Kazinform" target="_blank" rel="noopener">Kazinform&nbsp;</a><a href="https://uza.uz/uz/posts/franciya-prezidentining-mamlakatimizga-tashrifi-boshlandi_534460" target="_blank" rel="noopener">UzA </a>agenttigine silteme jasap.</p>

Emmanýıýl Makron Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdentimen birge túngi Samarqandty aralady.

Memleket basshylary ıÝNESKO-nyń Búkilálemdik muralar tizimine engen Regıstan kesheninde boldy.

Joǵary mártebeli meımanǵa Shyǵys sáýlet óneriniń bul jaýharynyń qurylys tarıhy, qaıtalanbas naqyshtary, ataqty oqıǵalar men osy jerge qatysty tulǵalar týraly málimet berildi.

Frantsııa Prezıdentiniń saparynyń Samarqandta ótýi jáne Regıstannan bastaý alýy kezdeısoq emes. Eki halyqtyń tarıhyn beıneleıtin tustary kóp.

Ásirese, ataqty qolbasshy Ámir Temir saýda men ǵylymnyń qamqorshysy retinde Azııa men Eýropada bolyp jatqan tarıhı ózgeristerge úlken áser etken. XV ǵasyrda Parıjde onyń qurmetine «Eýropany azat etýshige» dep atalatyn eskertkish ornatylǵan. Ámir Temir men Frantsııa koroli Karl VI bir-birine hat joldap, baılanys ornatqan. Saıası máselelermen qatar saýda-ekonomıkalyq qarym-qatynastarǵa da úlken kóńil bólingen.

Tımýrıler týraly Frantsııada kóptegen ǵylymı jáne kórkem shyǵarmalar jaryq kórgen. Mysaly, frantsýz oıshyly, jazýshysy Volterdiń shyǵarmasyndaǵy Mırzo Ulyqbek týraly, al áıgili jazýshy Jıýl Vernniń romanynda Regıston týraly jazbalar bar.
Sol alańǵa kelgen frantsýz delegatsııasyna keshenniń sán-saltanaty men ásemdigi jaǵymdy áser qaldyrdy.

Budan keıin Prezıdentter «Uly Jibek joly» halyqaralyq týrıstik ortalyǵyndaǵy “Boqıı shahar” tarıhı-etnografııalyq kesheninde boldy.

Samarqand qalasy álemdik órkenıettiń kóne besigi bolyp, búginde halyqaralyq sammıt pen týrızm ortalyǵyna aınalyp otyrǵany aıtyldy. Qonaqtarǵa ózbek halqynyń biregeı óneri, qolóneri jáne mýzykalyq mádenıeti kórsetildi.

Sapardyń negizgi bóligi, onyń ishinde joǵary deńgeıdegi kelissózder 2 qarashada ótedi.