Frantsııa EO tóraǵalyǵyn qabyldady
«1 qańtardan bastap 30 maýsymǵa deıin sozylatyn tóraǵalyǵymyzdyń maqsatyna keler bolsaq, óz shekarasy aýmaǵynda qyzmet etetin Eýropadan tolyǵymen táýelsiz, óz taǵdyryna ózi basshylyq etetin myqty Eýropaǵa aınalý», - dedi Frantsııa prezıdenti Emmanýel Makron.
Frantsııa prezıdentiniń oıynsha, atalǵan egemendikke Shengen aýmaǵynyń reformasy arqyly jetý kerek. «Birinshiden, Shengendi saıası basqarýdy bekitý kerek. Ekinshiden, shekaradaǵy daǵdarys jaǵdaıynda jedel qoldaý kórsetý tetikterin oılastyrý kerek», - dedi ol.
Emmanýel Makron koronavırýs pandemııasy týdyrǵan ekonomıkalyq daǵdaryspen kúresý boıynsha áriptesteriniń áreketterin úılestirip otyrýy tıis. Adamdardyń jaǵdaıyn eskere otyryp, onyń áleýmettik sharalarǵa basa nazar aýdarǵysy keledi. Naýryz aıynda damýdyń jańa modelin talqylaý úshin qosymsha sammıt ótpek. Makron EO-ǵa múshe barlyq elder úshin birdeı tómengi jalaqy mólsherin engizýge tyrysatyn bolady. Sonymen qatar ol joǵary tehnologııalyq, densaýlyq saqtaý, qorǵanys salalaryn nyǵaıtýdy jáne qorshaǵan ortany belsendi qorǵaýdy qoldaıdy. Parıj basqa elder astanalaryn jahandyq klımatty qutqarýǵa yntalandyrady. Birinshi bolyp kómirqyshqyl gazynyń shyǵaryndylaryna salyq salý máselesi talqylanbaq.
Prezıdenttik merzimi aıaqtalý aldynda turǵan Makron nemis kantsleriniń qoldaýyn alýǵa nıetti.
Rober Shýman Qorynda qyzmet etetin Eýropa tarıhshysy Erık Morrıs bul baǵdarlamanyń alty aıdan kóp ýaqyt alatynyn atap ótti. «EO Keńesindegi tóraǵalyq qyzmet onyń prezıdenttik merziminiń sońyna kelip otyr. Bul – aldaǵy jyldarǵa ıdeıalar qaldyryp, saıası baǵytty jańartý men Eýropany pandemııadan keıin ózgerýge berilgen múmkindik. Germanııadaǵy jańa úkimet kezinde Eýropa jańasha damý baǵytyn alady», - dedi ol.
EO Keńesiniń jumysyna Frantsııadaǵy prezıdenttik jarys sózsiz áser etedi. Naýryzdyń aıaǵy men sáýirdiń aıaǵyna deıin frantsýz saıasatkerleri ishki saıasatqa kóbirek kóńil bóletin bolady. Alaıda Parıj dıplomattarynyń Brıýsseldegi qyzmeti burynǵy qarqynmen jalǵaspaq. Sonymen qatar frantsýz qoǵamynyń nazary el ishindegi jaǵdaılarǵa qaraı aýysady.
Osy jyldyń ortasynda tóraǵalyq Cheh Respýblıkasyna ótedi.