Frantsııa 60 jylda bolmaǵan qýańshylyqtan zardap shegip otyr
Meteorologtar elde 32 kúnnen beri jaýyn-shashyn bolmaǵanyn aıtyp, dabyl qaǵýda.
Meteo France agenttigi málimetinshe, ádette qystaǵy jaýyn-shashyn esebinen jerasty sýlary tolyǵady.
Habarlanǵandaı, mundaı qurǵaqshylyq pen jaýyn-shashynnyń bolmaýy sońǵy ret Frantsııa Respýblıkasynda 1959 jyly, ıaǵnı 64 jyl buryn tirkelgen. Sondaı-aq 2022 jyl Frantsııa úshin eń ystyq kezeń bolǵany atap ótilýde.
Meteo France agenttigi Frantsııanyń ońtústigine jaqyn kúnderi jaýyn jaýatynyn jáne aldaǵy úsh aı el úshin sheshýshi mezgil bolatynyn málimdedi.
Aıta keteıik, Frantsııa mundaı máselege tap bolǵan Eýropadaǵy jalǵyz el emes.
Eýroodaq klımatologtarynyń aıtýynsha, ótken aı Eýropa tarıhynda tirkelgen úshinshi eń jyly qańtar bolǵan. Al Jańa jyl kúngi aýa raıy kontınenttiń keı bóliginde rekordty kórsetkishke jetti.
Qurǵaqshylyq saldarynan egin qýrap, ormandar órtenip, kontınenttiń energojúıesi men sý qoryna aýyrtpalyq túsip jatyr.
Keıingi ulttyq gıdrologııalyq zertteý boıynsha, qýańshylyqqa tap bolǵan Eýropa elderiniń biri Ispanııada sý qory keıingi on jyldaǵy 60,8 paıyz kórsetkishten ortasha 50,7 paıyzǵa deıin tómendedi.
Buǵan deıin Italııa da qurǵaqshylyqtan zardap shegip otyrǵany habarlanǵan. Qurǵaq qys saldarynan Venetsııanyń keıbir kanaldary keýip ketken.
Foto: france24.com