Farıza qyz da bolsa, er azamattyń júgin kótergen «búgingi zamannyń Mahambeti»

ASTANA. 24 qańtar. QazAqparat - Qazaq ádebıeti taǵy da orny tolmas aýyr qazaǵa ushyrady. Ulttyq poezııamyzda ózindik dara daýysymen erte tanylǵan dara talanttardyń biri, názik te shynshyl, órshil lırıkalarymen birden-aq óleńsúıer qaýymnyń ystyq yqylasyna bólengen Farıza Ońǵarsynova 75 jasqa qaraǵan shaǵynda ómirden ozdy. Farıza Ońǵarsynqyzy elimiz táýelsizdiktiń týyn kóterip, memleket bolǵan tusta da tek ádebı shyǵarmashylyǵymen ǵana emes jas memlekettiń qundylyqtaryn qalyptastyryp, onyń turaqty qýat alýyna da belsene aralasyp, halyq júreginde máńgi oryn alǵan edi.

Ol birneshe ret Parlamentke depýtat bolyp saılanyp, elimizdiń órkenıet talaptaryna saı zańdyq, quqyqtyq keńistigin qalyptastyrýǵa janashyrlyqpen, biliktilikpen, ultjandylyqpen úles qosty. Depýtat retinde balalar quqy, bilim, mádenıet, densaýlyq saqtaý júıesin reformalaý, eldegi demografııalyq ahýal, shet eldegi otandastardyń oralýy jónindegi zańdardyń qabyldanýyna bastamashy boldy.

Eli aldynda osyndaı eren eńbegi bar Farıza apamyzdyń 70 jyldyq mereıtoıyna oraı 2009 jyldyń qarashasynda elordada baspasóz máslıhaty ótken bolatyn. Sharaǵa qatysqan qarymdy qalamger Ákim Tarazı, kórnekti ádebıet­tanýshy ǵalym, jazýshy marqum Rymǵalı Nurǵalı Farıza Ońǵarsynova jaıynda syr bólisken edi. Máselen, Á.Tarazı Farıza apamyzben alǵash tanysqan sátin tarqata aıtyp bergen-di. «Ádebıetke jańa kelgen kezim edi. Birde onyń 7-8 óleńi «Lenınshil jas» gazetinde jaryq kórdi. Esimi beıtanys, buryn jyrlaryn oqyp kórmeppin. Jalpy men sezý qabiletim jaman emes, jalǵan aqyndardyń tamyryn dóp basatyn ádetim bar. Degenmen onyń óleń joldary júregimdi tebirentip jiberdi. Bir márte oqyǵannan keıin zor tańdanyspen qaıta oqyp shyqtym. Onyń jyrlarynan Mahambettiń rýhy esip turǵandaı boldy. Óleń joldarynda Mahambet óleńderiniń ekpini, Mahambet óleńderinde ǵana kezdesetin, lırıkamen qatar júretin ashý-yza ekpini bar. Sál keıinirek jas aqyn qyzdyń Mahambet Ótemisuly ómir súrgen ólkeden, Atyraýdan ekendigi anyqtaldy. Óleńderine taǵy bir márte kóz júgirtip ótkennen keıin gazetti búktep, tós qaltama salyp aldym. Óıtkeni, dál sol kezeńde Máskeýge ushyp ketýim kerek bolatyn. Ushaqqa kirip, ornyma jaıǵasa bergenimde qasyma Qaltaı Muhamedjanov kelip jaıǵasty. Ekeýimiz áńgime-dúken quryp otyrǵan kezde: «Qaltaı, men búgin ózim jańa bir aqynnyń esimin ashtym», - dedim. Osydan keıin jolserigime gazetti kórsetpek nıetpen qolymdy tós qaltama apara berip edim, Qaltaı tosynnan keýde tusyma jetip qalǵan qolymdy basyp, ekinshi qolyn óz qaltasyna júgirtti. Qaltasynan gazetti alǵan ol: «Sen mynany aıtpaq boldyń ba?» - dedi maǵan. «Iá», - dedim men. Ekeýimiz de osydan keıin kúlkige erik berdik. Demek, Farızanyń shyǵarmashylyǵymen áýe keńistiginde tanysýym da kezdeısoqtyq emes sııaqty. Ol óziniń taza talantynyń arqasynda zor bıikke kóterildi», - dep tebirengen qalamgerdiń sózi este.

Al aqynnyń poezııasyna óziniń tánti ekendigin jetkizgen akademık Rymǵalı Nurǵalıev: «Qazaqtyń soǵysty kórgen Tahaýı Ahtanov degen qalamgeri boldy. Keıde óte dál aıtatyn. Máselen, Baýyrjan Momyshuly dúnıeden ótkende «myna standartty zamanda standartqa syımaǵan adam» degen-di. Al Farıza - qyz da bolsa, er azamattyń júgin kótergen «búgingi zamannyń Mahambeti» degendeı pikir bildirgen-di», - dedi.

Farıza Ońǵarsynovanyń poezııasynda adamı qarym-qatynastar men mahabbatqa adaldyq, uly dostyq pen danalyq oılar qamtylǵan. Aqynnyń jyrlarynan qazirgi zamannyń shynaıy bet-beınesin kórý de qıyn emes. Onyń ómirbaıany da óz óleńderimen órnektelip, shyǵarmashylyǵy - qazirgi qazaq ádebıetinen oıyp turyp oryn alǵandyǵy anyq. Ony halyq aqynynyń 1961 jyly jazylǵan «Aqyn» degen óleńi da dáleldeı túsetindeı:

Aqynnyń názik júregi

samaldan tońar gúl edi.

Halqynyń mahabbatymen

aqsuńqar qustaı túledi,

el ǵana - tuǵyr, tiregi.

Ádilet úshin jan salyp,

aldynda tursyn qansha alyp -

shyndyqqa jetpeı tynbaıdy,

qııametterge qarsy aǵyp,

baýraıdy sonda bal shabyt.

Sulýlyq penen páktikten

raqat kútken, baq kútken,

shyǵyp ketkenshe aqtyq dem,

arpalysyp óter qasqaıyp

kúńkilmen, buqpa saqtyqpen.

Aıalap týǵan el, jerin,

ónerin, tilin, erlerin

qasterler eldiń týyndaı.

Aıala halqym, sýynbaı

Buqardyń muragerlerin!

Sóz sońynda til ushyna aqyn Maraltaı Ybyraevtyń «Qazanama» degen óleńiniń «Aşy ǵoı aqyn taǵdyry, táttisin Táńir qımaıdy, «Adamdar syıar tabytqa aqyndar biraq syımaıdy!» - degen sońǵy shýmaǵy oraldy. Aıaýly apamyzdyń ımany salamat bolyp, jan nury peıishte shalqysyn, jatqan jeri jaıly, topyraǵy torqa bolsyn!

QazAqparat anyqtamasy: Farıza Ońǵarsynova 1939 jyly 25 jeltoqsanda Gýrev (qazirgi Atyraý) oblysy, Novobogat aýdanyna qarasty Manash aýylynda týǵan. Alǵashqy óleńderi respýblıkalyq baspasóz betterinde 1958 jyly jaryq kórdi. Tuńǵysh óleńder jınaǵy «Sandýǵash» 1966 jyly jaryq kórgen. «Almas qylysh», «Tartady bozbalany magnıtim», «Saıraǵan Jetisýdyń bulbulymyn», «Tyńdańdar, tiri adamdar», «Qarǵys», «Qasiret pen erlik jyry» poemalary, «Úıim meniń - Otanym», «Mańǵystaý monologtary», «Revolıýtsııa jáne men» óleń toptamalarynyń avtory. Kóptegen shyǵarmalary shet el tilderine aýdarylǵan. Chılı aqyny Pablo Nerýdanyń «Júrektiń tórt mezgili» kitabyn, orys aqyny A.A.Bloktyń «Nápsi», «Kýlıkov dalasy», «On eki jyl ótken soń», «Karmen», «Qarly perde» óleń toptamalaryn, sondaı-aq, R.F.Kazakovanyń, E.A.Evtýshenkonyń, arab aqyny Ábdirahman ál-Hamısıdiń jekelegen shyǵarmalaryn qazaq tiline aýdarǵan. 1984 jyly «Úıim - meniń Otanym», «Mańǵystaý monologtary», «Revolıýtsııa jáne men» óleńderi toptamalary úshin Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty atandy. Lenın komsomoly Ortalyq Komıtetiniń, Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Qurmet Gramotalarymen, «Qurmet Belgisi», Parasat (2001) ordenderimen marapattalǵan. Respýblıka mádenı-aǵartý isine eńbegi sińgen qyzmetker. Qazaqstannyń Halyq jazýshysy.