Eýropadaǵy ınflıatsııa jańa rekordtyq deńgeıge deıin ósti
Osylaısha, osy aıda EO-daǵy ınflıatsııa kezekti ret ortasha boljamnan 7,7% - ǵa artty. Bul Eýropalyq ortalyq bankti baǵa qysymyn tejeý úshin agressıvti áreket etýge májbúr etedi. Qazirgi ýaqytta ınflıatsııa EOB josparlaǵan 2 paıyzdan tórt ese kóp, dep jazady eýropalyq basylym.
Mundaı ózgeris negizinen energııa (mamyrda 39,2%, sáýirdegi 37,5%), odan keıin tamaq, alkogol jáne temeki (sáýirde 6,3%, mamyrda 7,5%) ónimderi baǵasynyń kúrt kóterilýine baılanysty boldy.
Azyq-túlikti, energııany, alkogoldi jáne temekini qospaǵandaǵy bazalyq ınflıatsııa sáýirdegi 3,5 paıyzdan mamyrda 3,8 paıyzǵa deıin aıtarlyqtaı ósti.
Inflıatsııalyq qysym Eýropada aıtarlyqtaı ózgeredi. Baltyq jaǵalaýy elderi qatty zardap shekti. Inflıatsııa Estonııada 20,1 paıyzǵa, Lıtvada 18,5 paıyzǵa, Latvııada 16,4 paıyzǵa jetti. Eń tómengi kórsetkishter Maltada (5,6 paıyz) jáne Frantsııada (5,8 paıyz) tirkeldi.