«Eýropada qazaq dıasporasynyń basyn qosyp, qymyz festıvalin ótkizip júrgen nemis» - baspasózge sholý

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 2 aqpan, seısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Eýrazııa ulttyq ýnıver­sıtetinde Bilim jáne ǵylym mı­nıstri Aslan Sárinjipovtiń qaty­sýymen «Joǵary oqý ornynyń úzdik oqytýshysy - 2015» ıeger­lerin marapattaý rásimi ótti. Respýblıkalyq konkýrsta bes jyldan kem emes úzdiksiz ǵylymı-pedagogıkalyq ótili bar qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynyń oqytý­shy­lary baq synaǵan. Saıystyń alǵash­qy kezeńi joǵary oqý ornynda irik­teý túrinde ótse, al ekinshisi respýb­lıkalyq dárejede jalǵasty.

Jeńimpazdardy Bilim jáne ǵylym mınıstrligi, sonymen qatar, jetekshi ǵalymdar men mamandardan quralǵan komıssııa anyqtady.

Jeńimpazdardy anyqtaýda basa na­zar aýdarylǵan ólshemder - oqý qu­ral­dary men oqytýdyń ınnovatsııa­lyq tehnologııalaryn ıgerý, ınterak­tıvti rejimde ashyq sabaq júrgizý, stýdentterdiń ǵylymı-zertteý jáne shy­ǵarmashylyq jumystaryna jetek­shilik etý, oqytý sapasyn uıymdastyrý jáne tárbıe jumystary, akademııalyq, ǵylymı dárejeniń nemese ataqtyń bolýy, ǵylymı-zertteýleri men jetistikteri, ǵylymı jáne ǵylymı-pedagogıkalyq kadrlardy daıarlaý.

Jeńimpazdarǵa kýálik jáne 200 aılyq eseptik kórsetkish kóleminde mem­le­kettik grant tólenedi.

«Joǵary oqý or­nynyń úzdik oqytýshysy - 2015» grantyn tóleýge Respýblıkalyq bıýd­jet­ten 848 mln. 400 myń teńge qaras­ty­ryl­ǵanyn da aıta ketken artyq bolmas.

Sondaı-aq, grant ıegerleri jyl boıy ǵylymı-zertteý taqyryby men oqý úderisin uıymdastyrý máseleleri boıynsha halyqaralyq, respýblıkalyq ǵylymı konferentsııalardyń, sımpo­zıým­dardyń, kongresterdiń jumys­taryna qatysa alady.

Bul grant Memleket basshysy N.Nazarbaevtyń tapsyrmasy boıynsha 2005 jyly taǵaıyndalǵan bolatyn. 2015 jyly elimizdiń 61 joǵary oqý ornynan 200 adam osy granttyń ıegeri atandy. Bulardyń 42 paıyzyn ǵylym doktorlary, 53,5 paıyzyn professorlar, al 4 paıyzyn PhD doktorlary quraıdy. Bul materıal kópshilik nazaryna «Júzden júırik, myńnan myqty» degen taqyryppen usynylyp otyr.

Bas basylymda «Qurǵaq qymyz» atty kólemdi maqala jarııalandy. Qasıetińnen aınalaıyn qymyzdyń arqasynda ısi qazaq­tyń balasy yqylym zamannan ım­mýnıtetin din aman saqtap, búgingi kúnge jetti.

Qudaıǵa shúkir, ata-babamyzdan qalǵan sýsynnyń osy bir saf asyly qazir de zor kúshinde suranysqa ıe. Jáne qazir onyń dárýlik qasıetin dúnıejúzi tanyp, bilip otyr. Oǵan mysal kerek pe? Minekeıińiz!

«Alystaǵy Almanııanyń Baden-Vıýrtemberginde Gans Tsolman degen nemis 400-ge tarta jylqy ustap, bıe saýyp, qymyz ashytady eken. Qymyz bolǵanda, aqyly asqan osy nemisiń bıe sútin qurǵatyp, odan untaq alýdy oılap tapqan... Qazir onyń tasy órge domalap, sharýasy shalqyp tur eken. Muny Ǵalymjan Meırambekov esimdi qazaq óz kózimen kóripti. Bul jigit ózi Jańaarqanyń týmasy. Bilim qýyp Avstrııa, Germanııada oqyǵan. «Almanııada bir nemis jyl saıyn qazaq dıasporasynyń basyn qosyp, qymyz festıvalin ótkizedi» degendi estip, arnaıy baryp tanysqan ǵoı. Talapty qazaq pen tapqyr nemis tez til tabysypty...»,-dep jazady gazet.

* * *

«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda Mádenıet jáne sport mınıstrligi Din isteri komıteti Din máseleleri jónindegi ǵylymı-zertteý jáne taldaý ortalyǵynyń dırektory Aınur Ábdirásilqyzymen aradaǵy suhbat jarııalandy.

«Coǵys - ıdeıalar kúresi» degen anyq­tamany adamzat tarıhy ǵasyrlar boıy qaıtalap keledi. Meniń túsinigimde qazir soǵys ıdeıalar kúresi bolýdan ketken. Qa­zirgi bolyp jatqan soǵys - múddeler qaq­tyǵysynan shyqqan qasiretti saldar. Olar­ǵa sebep bolǵan ortaq tin - geosaıası múdde. Ol ár kezeńde, ár ólkede ártúrli jeleýmen kórinis taýyp otyr. Onyń sýbektileri - keı­de memleketter, keıde yqpaldy jeke tulǵalar bolyp keledi.

Endi Sırııadaǵy jaǵdaıdy Taıaý Shy­ǵystyń jeke máselesi emes dep sanaıtyn tu­jyrymymyzǵa keleıik. Taıaý Shyǵys mem­leketteriniń ǵasyrlar boıy Eýropanyń otary bolyp kelgenin dúnıejúzi ta­rıhyn mektep qabyrǵasynda ejiktep oqy­ǵan oıly oqyrman jaqsy bilýge tıis. Sol saıasattyń saldary ótken ǵasyrdyń ón boıynda Taıaý Shyǵysty azamattyq soǵys­tyń, azattyq kúresiniń ordasy etti. Birde qo­sylyp, birde irge bólisip, san salaly taǵdyrdy bastan keshken Taıaý Shyǵys el­deri derbes memleketterge aınalyp, ǵa­syr sońyn­da tynshyǵan jaǵdaı ornaǵany má­lim. Biraq shıryǵyp alǵan saıası sanany ishki turaqtylyqqa syna qaǵýshy kúshter jańa arnamen jaryp shyǵýǵa arandatty. Bul jolǵy múddeler qaqtyǵysyna qural bolǵan laıyqty forma - din atyn jamyl­ǵan radıkaldaný qubylysy edi. DAISh - osy baǵyttaǵy úderisterdiń aşy jemis­te­ri­niń biri»,-deıdi Aınur Ábdirásilqyzy. Din taqyrybyndaǵy máselelerdi egjeı-tegjeıli qamtyǵan suhbat «Din máselesine qundylyq turǵydan nazar aýdarý qajet» degen taqyryppen berilgen.

Osy gazette «Kodeks jobasy talqylaýǵa shyǵarylady» atty maqala basyldy.Joǵarǵy sottyń Qylmystyq ister boıyn­sha sot alqasynyń tóraǵasy Abaı Raxmetýllınniń málimdeýinshe, 2014 jyl­men salystyrǵanda, 2015 jyly sotqa tús­ken jáne qaralǵan ister 10,4 paıyzǵa kóp bolǵan.

- Jańa zańnamalyq baza sot qorǵaý sa­lasyn keńeıtýge múmkindik berdi. 2014 jyl­men salystyrǵanda, 2015 jyly aqtal­ǵandardyń sany 55 paıyzǵa artty. 2014 jyly aqtalǵandar sany - 478, 2015 jyly - 743 adamdy qurady, - dedi ol.
Sot alqasy tóraǵasynyń sózinshe, byltyr merziminen buryn shartty túrde bosatylǵandar sany 9 myń adamǵa jetken. Al 5520 adamnyń jaýapkershiligi aýyr jazadan jeńil jazaǵa aýystyrylǵan.

Al Joǵarǵy sot sýdıasy Baǵ­lan Maqulbekovtyń málimdeýinshe, 20 já­ne odan da kóp jyl sýdıalyq eńbek óti­li bar sýdıalar merzimdik baǵalaýdan bo­sa­tylady.

Sóz arasynda Joǵarǵy sot sýdıasy bıyl­ǵy jyldyń maýsymynda sýdıalardyń jańa ádep kodeksi qabyldanatynyn jet­kizdi.
- Ult josparynyń 20-qadamynda sý­dıa­l­ardyń jańa ádep kodeksin qabyldaý má­selesi kóterilgen. Búgingi tańda Kodek­stiń jobasy daıyn tur. Sýdıalardyń ádep ko­deksiniń jobasynda el Prezıdenti, za­man jáne qoǵam tarapynan qoıylatyn talaptar eskerilgen. Kodeks sýdıalardyń minez-qulqynyń Bangolor qaǵıdattaryna jáne úzdik halyqaralyq tájirıbege negizdelgen. Kodeks jobasy taıaýda qoǵam­dyq talqylaýǵa shyǵarylady, - dedi ol.

***

«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Tildi tolǵaǵan toǵyz hat» degen maqala berilgen.«Memlekettik tilimiz - qazaq tili. Ana tilimizdi osy dárejege jetkizý máselesin sonaý 20-jyldary kótergen ardaqtylarymyzdyń biri - Sáken Seıfýllın.
Til máselesine baılanysty jazǵan S.Seıfýllınniń toǵyz haty bizge jetken. Qýǵyn-súrgin kezinde kóp eńbekteri joıylǵan. Soǵan qaramastan Gúlbahram apaı shamasy kelgenshe Sákenniń biraz zattaryn kóziniń qarashyǵyndaı saqtap kelgen.

«Bul oqıǵanyń shet-jaǵasyn Tursyn­bek Kákishuly óz kózimen kórge­nin aı­typ bergen. 1937 jyly S.Seıfýl­lın ustaldy dep estigende T.Kákishuly 5-synyp oqýshysy eken. Sol kezde S.Seıfýl­lınniń kóp kitaby jyrtylyp, otqa tastal­ǵandyǵynyń kýágeri bolǵan. «Nege bulaı boldy eken?» degen oı bala bolsa da osy kezeńde týyndaǵan. Sákenge degen alǵashqy mahabbaty da osy kezden bastalsa kerek. Keıin S.Seıfýllınniń jubaıy Gúlbahram osy hattardy sákentaný jolyna túsken T.Kákishulyna bergen. Alynǵan derekti hattardy T.Kákishuly zerttep, jı­­naq­­tap, murajaıǵa ótkizgen bolatyn. Bizdiń maqsatymyz - S.Seıfýl­lınniń osy eńbekterin nasıhattap, halyqqa jetkizý»,-dep jazady maqala avtory.

Seıchas chıtaıýt