Eýroodaq 2030 jylǵa qaraı qaldyqtardy 55 paıyzǵa qysqartady – Ý.Lıaıen
«Jahandyq jylynýdy Tselsıı boıynsha 1,5 gradýsqa shekteý qol jeterlik deńgeıde qalyp otyr, biraq jumys ál de aıaqtalýdan alys. Bizdiń qazirgi kezde qoldan keletinimiz – Glazgodaǵy sammıtte bergen ýádelerimizdi iske asyrý, odan keıin odan da joǵary deńgeıge jetýge umtylý», - dep atap ótti Ý.Lıaıen.
Eýrokomıssııa basshysy eýroıstıtýttyń atqarýshy vıtse-prezıdenti Frans Tımmermansqa onyń Glazgodaǵy kelissózderde sheshýshi róli jáne KS-22 kelisimi múmkin bolýy úshin atsalysqandardyń barlyǵyna alǵysyn bildirdi.
Ý.Lıaıen Glazgo qalasyndaǵy konferentsııanyń basynda úsh maqsat qoıylǵanyn atap ótti, olar:
1) jahandyq jylynýdy 1,5 gradýsqa deıin shekteý boıynsha maqsattan qalyp qoımaý úshin aǵymdaǵy onjyldyq ishinde qaldyqtardy qysqartý boıynsha mindettemelerge jetý.
2) damýshy jáne osal elder úshin jylyna 100 mlrd dollar kóleminde klımattyq qarjylandyrý maqsatyna jetý.
3) Parıjdik klımat jónindegi kelisýshilikterdiń erejeler jınaǵyn kelisý.
«Biz atalǵan úsh maqsat boıynsha progreske qol jetkizdike. Osylaısha, birneshe iri emıtent qaldyqtardy qysqartý boıynsha jańa maqsattary týraly jarııalady. Metan boıynsha Jahandyq kelisýshilikke 100-den astam el qosylǵan. Biz elderdi, mysaly Ońtústik Afrıkany jańa energııaǵa ótýi kezinde qoldaý úshin jańa seriktes qatynastardy bastadyq», - delingen habarlamada.
«Glazgoda jarııalanǵan uzaqmerzimdi mindettemeler oryndalatyn bolsa, biz jahandyq jylynýdy 2 gradýstan tómen deńgeıde saqtaýymyz qajet. Sondyqtan kelesi jyly Mysyrda ótetin klımat boıynsha konferentsııanyń bizdi jahandyq jylynýdy 1,5 gradýsqa shekteý jolyna berik qoıatyndaı jumys isteýimiz kerek. Árqaısy jaýapkershilikti júkteýi tıis. 2030 jylǵa qaraı biz Eýroodaqta qaldyqtardy kem degende 55 paıyzǵa qysqartyp, 2050 jylǵa qaraı alǵashqy «klımattyq beıtarap» bolamyz. Seriktesterimizdi olardyń klımattyń ózgerýine ótýin jyldamdatý jolynda qoldaýymyzdy jalǵastyramyz», - dep atap ótti Ý.Lıaıen.