Etti mal basyn ósirýde jaıbasarlyq tanytqan ákimder qyzmetinde uzaq turaqtamaıtyn boldy
Osyǵan baılanysty, Memleket basshysy 2011 jylǵy 28 qańtardaǵy «Bolashaqtyń irgesin birge qalaımyz» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda mınıstrlik aldyna orta merzimdi perspektıvada qazaqstandyq et eksportynyń kólemin 60 000 tonnaǵa deıin jetkizý mindetin qoıdy. Biraq ta Úkimettiń búgingi otyrysynda osy saladaǵy kemshilikterdiń saldarynan ákimder Premer-Mınıstr Serik Ahmetovtiń synyna ushyrady. Atap aıtqanda, Úkimet basshysy mal sharýashylyǵyn damytpaǵan aýdan ákimderin jumystan bosatý máselesin kóterdi.
AShM basshysy Asyljan Mamytbekovtiń aıtýynsha, mal sharýashylyǵyn damytý aıasynda Qazaqstannyń barlyq aýdandary ishinde reıtıng júrgiziledi. Onda fermerlik sharýashylyqtardyń analyq mal basyn tuqymdyq túrlendirýmen qamtý kórsetkishi boıynsha 10 úzdik jáne 10 nashar aýdan kórsetilgen. Úzdik 10 aýdanda tuqymdyq túrlendirýge 21 paıyzdan 34 paıyzǵa deıin, kórsetkishi tómen aýdandarda 2 paıyzǵa deıin mal tartylǵan.
Óz kezeginde Úkimet basshysy Serik Ahmetov kórsetkishteri tómen 10 ákimdi jumysynan bosatý týraly máseleni oblys ákimderiniń aldyna tótesinen qoıdy.
«Biz ótken jyly da AShM alqa májilisine mal sharýashylyǵymen aınalysatyn barlyq aýdan ákimderin shaqyrǵan edik. Olardyń aldyna eksporttyq áleýetti damytý máselesi qoıylǵan bolatyn. Osy eki jylda mal sharýashylyǵyn damytýda sapaly ilgerileý maqsaty júkteldi. Nelikten ótken 2 jylda kórsetkishi nashar 10 aýdanda tıisti jumystar atqarylmaǵan?», - dep toqtaldy S. Ahmetov.
«Nege siz mınıstr retinde osy máseleni kótermeısiz? Men qazir bul jaıynda oblys ákimderinen suraımyn. Nege ózindegi negizgi jumyspen, ıaǵnı mal sharýashylyǵyn damytýmen aınalyspaǵan aýyldyq, aýdandyq ákimder jumystan bosatylmaǵan?! Analyq mal basyn jaqsartý negizgi másele jáne mundaı nátıjemen sizder mınıstrlik retinde maqsatty oryndaı almaısyzdar ǵoı. Osy oraıda oblys ákimderiniń aldyna máseleni tótesinen qoıamyn, atap aıtqanda kórsetkishi tómen ákimderdi (aýdan ákimderin) qyzmetinen bosatý týraly sheshim shyǵarýy tıis», - dep túıdi Premer-Mınıstr.
Shynymen de, óńirlerdegi osyndaı jaıbasarlyq saldarynan eksporttyq áleýetti tolyq júzege asyrýdyń kúnin jaqyndatý qıynǵa túseri anyq. Astyq eksporty jolǵa qoıylǵanymen, otandyq et ónimderin syrtqa shyǵarýdy uıymdastyrý baǵytynda memlekettiń berip otyrǵan múmkindigi tıisti deńgeıde oryndalmaı otyr. Bul rette búgingi eskertý oblys ákimderi men mınıstrlik ókilderin qamshylaı túseri sózsiz.
Osydan keıin A. Mamytbekov «Sybaǵa» baǵdarlamasynyń júzege asyrylýy barysyna toqtaldy. Baǵdarlama aıasynda analyq tabyndy satyp alý boıynsha 2011-2013 jyldarǵa arnalǵan jospar 124 myń bas bolatyn, osy jyldary is júzinde 166 myń bas iri qara mal (ІQM) satyp alyndy, asyra oryndaý 34%-dy qurady. Tek 2013 jyldyń ózinde fermerler 50,7 myń bas ІQM satyp aldy. Analyq mal basyn satyp alý boıynsha 2014 jylǵa arnalǵan jospar 50,0 myń basty quramaq.
«Aǵymdaǵy jyldan bastap mal basyn satyp alýǵa fermerlerdi qarjylandyrý úshin «QazAgro» holdınginiń enshiles uıymdarymen qatar ekinshi deńgeıli bankter men nesıelik seriktestikter tartylady. Jańa «Agrobıznes 2020» baǵdarlamasy sheńberinde memlekettik bıýdjetten nesıeler boıynsha syıaqy stavkasy sýbsıdııalanatyn bolady»,-deıdi vedomstvo basshysy.
Tuqymdyq túrlendirý 2013 jyldyń qorytyndysy boıynsha agroqurylymdar men fermerlik sharýashylyqtardaǵy ІQM-niń 390 000 astam analyq basyn qamtydy. Ótken jyldarmen salystyrǵanda analyq mal basyn tuqymdyq túrlendirýmen qamtý kórsetkishi jaqsardy, ol baǵdarlamany iske asyrýdyń negizgi ólshemi bolyp tabylady. Osy jerde aıta ketý kerek, óńirler bólinisinde analyq mal basyn tuqymdyq túrlendirýge tartýǵa Batys Qazaqstan, Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan jáne Qostanaı oblystarynyń fermerleri belsendi túrde qatysýda, olarda analyq mal basynyń tuqymdyq túrlendirýmen qamtylýy 31-den 16 paıyzǵa deıin quraıdy.
Aıta ketý kerek, etti mal basyn arttyrý jobasynyń basynda ІQM asyl tuqymdy mal basynyń sany tómen boldy jáne ІQM jalpy sanynyń 5,6%-yn qurady. Qazir bul kórsetkish 9%-dan asady. 2013 jyly etti baǵyttaǵy asyl tuqymdy ІQM basynyń ósimi 55,3 myń basty nemese 2012 jylǵy kórsetkishke qaraǵanda 25%-dy qurady. Bul rette, ótken jyly negizgi ósim asyl tuqymdy maldy ımporttaý (20 myń bas) esebinen emes, ishki maldyń ósimin molaıtý (34,5 myń bas) esebinen oryn alǵanyn eskerý qajet. Jobany iske asyrý bastalǵaly beri elge 40,4 myń bastan astam (2011-2013 jyldarǵa jospar 36 myń bas) mal ımporttaldy, bul josparǵa qaraǵanda 112%-dy quraıdy.
«Asyl tuqymdy maldyń ımporty osy maldyń ishki naryǵynda básekelestikti ulǵaıtty jáne taýarlyq sharýashylyqtar úshin asyl tuqymdy buqalardy barynsha qoljetimdi etti. Mysaly, jobany iske asyrýdyń basynda otandyq asyl tuqymdy buqalardyń quny tiri salmaqtaǵy árbir kelisine 2 myń teńgege jetse, al qazir ol baǵa 1000-1200 teńge sheginde turaqtady»,-dedi A. Mamytbekov.
Jalpy alǵanda, búginde eksport baǵytynda alǵashqy bastamalar bar - premıým synybyndaǵy sapasy joǵary sıyr etiniń eksporty bastaldy. 2013 jyly shamamen 4,5 myń tonna et jáne et ónimderi eksportqa ótkizildi, onyń ishinde 340 tonna premıým synypty sıyr eti bar. «Eksport kólemi úlken bolmasa da eksport qurylymy sapaly túrde ózgerdi. Endi biz eksportqa dámdik qasıetteri joǵary, premıým synypty mármár tárizdi sıyr etin jóneltemiz. Mundaı et naryqta bólek baǵaǵa ıe jáne meıramhanalar men iri saýda jelileri tarapynan joǵary suranyspen paıdalanylady»,-deıdi vedomstvo basshysy. Osy oraıda 2014 jylǵa jospar keminde 10 000 tonna et eksporttaýǵa negizdelgen. Mınıstrlik bul kórsetkishterdi ákimdikterdiń reıtıngi aıqyndalatyn keshendi jospardyń nysanaly ındıkatorlaryna engizýdi usynyp otyr.
Sonymen qatar ınvestıtsııalyq sýbsıdııalarmen salymdar jáne et jobasynyń basqa da baǵyttaryn yntalandyrý jalǵaspaq. 2014 jyly ınvestıtsııalyq sýbsıdııalarǵa barlyǵy 4 mlrd. teńge qajet, osy oraıda mınıstrlik ony bıýdjetti naqtylaý kezinde qarastyrýdy surap otyr. Aǵymdaǵy jyldyń qańtar aıynda Memleket basshysy tıisti zańǵa qol qoıýyna baılanysty oǵan zańnamalyq negiz bar. «Sondaı-aq, Mınıstrlik múddeli organdarmen ІQM lızınginiń paıyzdyq stavkalaryn sýbsıdııalaý máselesin pysyqtady jáne zańnamalyq aktilerge tıisti túzetýler engizýge bastamashylyq jasady. Bul másele Respýblıkalyq bıýdjet komıssııasynyń jaqyn aradaǵy otyrysyna shyǵarylady. Usynylyp otyrǵan tetik ІQM lızıngi boıynsha qoldanystaǵy stavkany sýbsıdııalaý esebinen 4%-ǵa deıin tómendetýdi kózdeıdi, bul maldy satyp alýdy qarjylandyrýdy qamtamasyz etedi»,-dedi mınıstr.