Etnograf: Qazaqtyń ulttyq taǵamdaryn meıramhana bıznesine beıimdeýge bolady
Ol onyń ishinen 50 túrin iriktep, «Qazaqy as: dástúr men dám» kitabyna engizgen. Qazaqtyń ulttyq taǵamdary – durys tamaqtanýdyń kepili. Bul týraly ol «QazAqparat» tilshisine bergen suhbatynda aıtty.
Ulttyq taǵam túrlerin nasıhattaýdy armandap óstim
«Meniń Qazaqstan aýmaǵynda ǵana emes, Altaı, Batys Sibir, Ózbekstan, Qyrǵyzstan sııaqty shekaralas memleketterde saıahattap júrgenime 13 jyl boldy. Basty maqsatym – dástúrli mádenıetimizdi jan-jaqty zerttep, salt-dástúrimizge engen jańashyldyqty baqylap, ózim jınaǵan bilimdi keler urpaqqa maqala, kitap arqyly jetkizý. Men qazaqtyń ulttyq taǵamdary týraly málimetterdi jınap, onyń qanshalyqty keremet ekenin nasıhattaýdy armandap óstim. Eń bastysy – bizdiń ulttyq taǵamnyń adam densaýlyǵyna paıdasy zor. Meniń basshylyǵymmen Qazaqstannyń ońtústik aýmaǵyna ekspedıtsııa jasaldy. QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi bóletin grant negizinde jyl saıyn «Caryarqa qazaqtarynyń materıaldyq emes murasy» baǵdarlamasy aıasynda materıaldyq emes muranyń ártúrli baǵytyn zerttedik. Osy jumys nátıjesinde ár aımaqta ulttyq taǵamdar qalaı daıyndalatynyn bildik», - deıdi etnograf.
Áıgerim Musaǵajınova – etnograf, ǵalym, QR Ulttyq mýzeıiniń «Halyq qazynasy» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń materıaldyq emes muralarynyń jetekshisi.
«Materıaldyq emes mura – búgingi tańda saqtap qalý qıynǵa soǵatyn dúnıe. Bul – salt-dástúr, joralǵylar týraly, sondaı-aq ulttyq as mázirimiz týraly bilim men mashyq», - deıdi ol.
Áıgerim Musaǵajınova «Qazaqy as: dástúr men dám» kitabyn ǵalym, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Dosymbek Hatran, Qazaq taǵamtaný akademııasynyń vıtse-prezıdenti ıÝrıı Sınıavskıımen birge jazǵan. Al kitaptaǵy sýretterdiń avtory – Dınara Júnisova. Etnograftyń aıtýynsha, ol kásibı mamandardan quralǵan topta jumys istegen. Olar bir jyl boıy Qazaqstannyń túkpir-túkpirin aralap, qazaqtyń taǵamdary týraly kóp málimet jınaǵan.
Ulttyq taǵamdar balalyq shaǵymyz ben týǵan jerimizdi eske salady
«Kazakh geography» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigine alǵys aıtamyn. Olar osy jobanyń júzege asýyna yqpal etip, kitap shyǵarýǵa qatysty negizgi demeýshimiz boldy. Kitap ataýy ne sebepti «Qazaqy as: dástúr men dám» boldy? Ulttyq taǵamdardyń ereksheligi – balalyq shaǵymyzdy, týǵan jerimizdi, úıimizdi eske salatyn til úıiretin dám, júregimizge jaqyn emotsııalar men sezimder syılaıdy. Bul kitapqa bar-joǵy ulttyq taǵamnyń 50 túri ǵana endi. Bul jumysymyzdyń bastamasy ǵana. Men osy jumys barysynda bizdi qoldaǵan jáne kómektesken adamdarǵa alǵys aıtqym keledi. Olar apa, ájelerinen estigen taǵam túrlerin bizge aıtyp berdi. Biz aýyldaǵy ár úıge kirip, ulttyq taǵam týraly ne biletinderin suradyq. Aýyl turǵyndary ózderi ne biledi sonymen bólisip, ózderi aıtqan taǵamdy daıyndap berdi», - deıdi ǵalym.
Áıgerim kitap shyǵarý týraly oı týyndaǵanyna kóp ýaqyt bolǵanyn aıtty. Ol aspazdarǵa, úıde otyrǵan kelinshekterge arnalǵan, onyń ishinde et, sút, dándi daqyldardan jasalatyn taǵamdar týraly birneshe kitap shyǵarǵysy keledi.
«Qazaqtyń dástúrli taǵamdaryn durys tamaqtanýdyń negizi retinde qaraımyn. Qymyz túrlerine qatysty ǵana qanshama maqala, kitap jazýǵa bolady. Meni qazaqtyń ulttyq taǵamdary qalaı jasalatyny únemi qyzyqtyrady. Mysaly, shelpektiń pishini ne sebepti dóńgelek jáne birkelki bolǵan? Ol nemen baılanysty ekeni men úshin árdaıym qyzyq bolatyn. Qazaqtyń taǵamdary otbasy músheleriniń, ósip kele jatqan urpaqtyń basyn qosýǵa negizdelgen», - deıdi ol.
Ulttyq taǵamdar et, sút jáne dándi daqyldardan jasalǵan
Onyń aıtýynsha, ulttyq taǵamdar kóbinese et, sút jáne dándi daqyldardan jasalǵan. Mysaly, etti qymyzǵa salyp marınadtaǵan jáne onyń ózine tán erekshe dámi bolǵan. Kez kelgen et ónimderinen jasalǵan taǵam jegen soń qyshqyl sút ónimderin ishken. Ol aǵzadaǵy maıdy ydyratýǵa kómektesken. Dándi daqyldar botqa daıyndaýǵa qoldanylǵan. Onyń biri «Bylamyq» dep atalady, ol adam densaýlyǵyna paıdaly tańǵy as.
Sondaı-aq, ejelde qazaq halqy Naýryz kójeni qalaı daıyndaǵany týraly aıtty.
«Naýryz meıramy – tabıǵattyń ǵana emes, adamnyń da jańarýy. Bul meıram kúni adamdar kóńilde qalǵan renishterin umytyp, jańa ómir bastaıdy. Meıram kúni týǵan-týys, dos-jaran dastarhan basyna jınalady. Qazaqstar taǵam arqyly dostyqty, otbasy birligin, yrys-yntymaǵyn dáriptep, kelinshekter «Telshik» taǵamyn daıyndaǵan. Soǵym soıylǵan kezde jylqynyń júrek qaby – úlpershiktiń túp jaǵyn aınaldyra kesip, ishine ishekke syımaı qalǵan bóligin salyp, unǵa batyryp qoıatyn bolǵan. Naýryz meıramynda ony alyp, usaqtap týrap, qýyrdaq jasaıdy. Al undy ájeler ılep, balalarǵa «Úzbentaı» daıyndaıdy. Qamyrdy sútke súzip salyp, sorpa etip daıyndaǵan. Naýryz kóje Naýryz meıramynyń sımvoly ispettes bolǵan. Týystar jınalyp, árqaısysy dándi daqyl alyp kelip, Naýryz kóje daıyndaıdy. Bul «Osylaısha qystyń sýyǵy artta qaldy, endi birigýimiz kerek» degendi bildiredi», - deıdi etnograf.
Áıgerim atasy men ájesiniń tárbıesinde bolǵan. Balalyq shaǵynda ájesi oǵan salt-dástúrler, ulttyq taǵam túrleri týraly aıtyp, onyń ne úshin daıyndalatynyn aıtqan. Onyń osy salaǵa degen qyzyǵýshylyǵy osylaı bastalǵan. «Qazaqy as: dástúr men dám» kitabyna «Qımaı», Júrge», «Úrpershe», «Shúbeorama», «Asqabaq qýyrdaq», «Qara qýyrdaq», «Mekre» , «Mı shujyq», «Qansoq» sııaqty taǵam túrleri engen.
Ne jeseń-solsyń
«Ne jeseń – solsyń». Halyq danalyǵy osylaı deıdi. Batys Qazaqstanda mal etin ǵana emes, balyqty da asyp jeı beredi. Etnograftyń aıtýynsha, ár taǵamnyń óz fılosofııasy bar. Tipti er adamdar ǵana jeýge bolatyn nemese tek balalarǵa jeýge bolatyn taǵam túrleri bar.
Mysaly, áıelder otaǵasyn qysqy uıqydan oıatyp, sergitý úshin «Uıqyashar» taǵamyn ázirlegen. Qystan qalǵan súr etti ýyzǵa qaınatyp pisiretindikten, bul taǵam toıymdy ári aqýyzǵa baı bolǵan.
«Ókpeden jasalatyn «Ókpe sút» degen taǵam bar. Ol ókpege kómeı arqyly sút quıyp jasalady. Bul taǵamdy otanasy úıge týystary kóp ýaqyt kelmeı ketken ýaqytta «ókpelemesin», «ókpe-renishti umytaıyq» degen nıetpen jasalǵan. «Jaýjúrek» taǵamy arqyly ana balasyna degen mahabbatyn bildirgen. Balasy alys jolǵa shyǵar kezde anasy baýyr pisirip bergen jáne sol arqyly ash qalýdan saqtaýyn tilegen», - deıdi Áıgerim Musaǵajınova.
«Juqa nan» - juqa shelpek. Ol sý men tuz qosý arqyly daıyndalǵan. Daıyn bolǵan qamyrdy jaıyp, qazanǵa aýnatyp, odan keıin qurt pen maı qosyp jegen. Qys mezgilinde bul qunarlyǵy etten jasalǵan taǵamdarmen birdeı bolǵan.
«Qazaqtyń taǵamdaryn meıramhana bıznesine yńǵaılaýǵa kelmeıdi degen stereotıp qalyptasqan. Shyn máninde meıramhanaǵa beıimdep jasaýǵa bolatyn taǵam túrleri kóp. Mysaly «Mıpalaý» qoıdyń basynan daıyndalady jáne qurt, qymyz quıylyp beriledi. Mysaly, qurt, irimshik bizdiń ımmýnıtetimizdi kóteredi. Ata-balalarymyz taǵam daıyndaǵan kezde et, sút, dándi daqyldardy jaqsy úılestire bilgen, sol sebepti aǵzamyzda dárýmender jetkilikti bolǵan. Búgingi tańda osyǵan nazar aýdarýymyz kerek. Bizdiń maqsat – osyndaı qundy málimetterdi jınaqtap, keler urpaqqa qaldyrý», - deıdi ol.
Eske sala ketsek, buǵan deıin atalǵan kitaptyń jaryqqa shyqqany týraly jazǵan bolatynbyz.