Esirtki kómgishterdiń jazasy jeńildeı me
Esirtki taratý buryn alpaýyt kartelderdiń, uıymdasqan qylmystyq toptardyń ǵana «bıznesi» bolyp esepteletin. Telegram paıda bolǵannan beri esirtki saýdasy jyldam ári ońaı «tabystyń» arnasy bolyp tur. Memlekettiń esirtkimen baılanysty qylmystyń jazasyn qatańdatyp, krımınaldyq sıpat ústegeni osydan edi. Sonyń áserinen qazir esirtki saýdasyna aralasqan azamattar 15-20 jylǵa deıin jaza arqalap jatyr. Arasynda 18-ge tolyp úlgermegen jasóspirimder de barshylyq. «Jarlyq qatty, jan tátti» degendeı, zańnyń qaharyn qabyrǵasymen sezingen ata-analar Qylmystyq kodekstiń 296, 297, 298-baptaryn qaıta qaraýdy talap ete bastady. Olardyń únin kópshilikke estirtip, Parlamentke jetkizip júrgen «Jasyl jelken» deıtin qoǵamdyq birlestik bar. Jýyqta sol uıym Astanada «Esirtkisiz bolashaq» atty dóńgelek ústel ótkizdi. Birlestiktiń tóraıymy Gúlzat Almajanova ata-analar mundaı áreketke sharasyzdyqtan baryp otyrǵanyn aıtqan edi.
«Zakladchıkterge túrmede suraý qatty»
«Osydan jarty jyl buryn bizge balalary 296, 297-bappen isti bolǵan ata-analar júgindi. Bul qazir «halyqtyq statıa» bolyp ketken. Sol azamattardyń ótinishterin bılikke, Úkimet ókilderine jetkizdik. Bul jolǵy dóńgelek ústel Prezıdent tapsyrmasynyń nege oryndalmaı jatqanyn talqylaýǵa arnalǵan. Memleket basshysy «esirtki taratý» babymen ustalǵan jasóspirimderge tym qatań jaza qoldanylyp jatqanyn, sony qaıta qaraý jóninde tapsyrma bergen bolatyn. Alaıda bul tapsyrmanyń oryndalýy tym uzaqqa sozylyp ketti», - deıdi qoǵamdyq birlestik basshysy.
Іs-sharaǵa eldiń 20 qalasynan balasy, jaqyny «esirtki taratý» babymen sottalǵan azamattar kelipti.
«Májiliste de osy máselege arnalǵan zań jobasy pysyqtalyp jatyr. Bıyl zańdy qabyldasa, kelesi jyly kúshine ený kerek. Qazir «esirtki taratý» babymen ustalǵan adam keminde 10 jyl arqalap ketip jatyr. Al ony mektepterde, BAQ arqyly halyqqa túsindirip jatqan eshkim joq.
Biz birinshi dóńgelek ústeldi ótkizgen kezde 4 myń bala «esirtki taratý» babymen túrmede otyrǵany aıtylǵan. Qazan aıynda, úsh aıdyń ishinde bul san 7,5 myńǵa jetken. Bul degen úlken qasiret qoı. Erteń osy lek bostandyqqa shyqqan kezde jumys taýyp bere alamyz ba? Joq. Óıtkeni qazir jumysqa turý úshin sottalmaǵanyńyz týraly anyqtama bolý kerek», - deıdi Gúlzat Almajanova.
Quqyq qorǵaýshy qazir túrmede otyrǵandardyń 54 paıyzy 35-ke deıingi jastaǵylar ekenin aıtady. Sot ókilderi ata-analarmen jeke áńgimelesken kezde 297-baptyń qatańdyǵynan qandaı da bir manevr jasaýǵa eshqandaı múmkindikteri joq ekenin aıtatyn kórinedi.
«Bir bapqa esirtki taratý qylmysynyń bárin tyǵyp tastaǵan. Eń bastysy qazir esirtki taratqany úshin tek «kýrer» bolǵan balalar sottalyp jatyr. Bir de bir kýrator, esirtkini syrttan elge kirgizip otyrǵan trafıktiń basyndaǵy adamdar ustalmaǵan. Bir otbasydan ákesi de, balasy da osy bappen otyrǵandar bar. Bas prokýratýra ata-analardyń dabylyna qulaq túrip, atalǵan baptar shynymen tym qatal ekenin aıtyp jatyr. Al depýtattardyń ustanymyn túsinbeı otyrmyz», - deıdi qoǵam belsendisi.
Resmı statıstıka ne deıdi? Bas prokýratýranyń quqyqtyq statıstıkasyna súıensek, 2020 jyly 4685 adam, 2021 jyly 4033 adam, 2022 jyly 3484 adam, 2023 jyly 3922 adam, 2024 jyldyń 9 aıynda 3049 adam esirtkimen baılanysty qylmys úshin sottalǵan. ıAǵnı, 2020 jyldyń basynan búginge deıin 19 175 adamǵa sot úkimi shyqqan. Onyń ishinde 18-ge tolmaǵan 117 jasóspirim bar.
2020 jyldan beri esirtkimen baılanysy qylmysqa barǵany úshin barynsha uzaq merzimge sottalǵandardyń statıstıkasy mynandaı:
- 2020 – 165 adam 8-den 10 jylǵa deıin, 108 adam 10-nan 12 jylǵa deıin, 12 adam 12-den 15 jylǵa deıin, 9 adam 15-ten 20 jylǵa deıin;
- 2021 – 236 adam 8-den 10 jylǵa deıin, 204 adam 10-nan 12 jylǵa deıin, 31 adam 12-den 15 jylǵa deıin, 25 adam 15-ten 20 jylǵa deıin;
- 2022 – 329 adam 8-den 10 jylǵa deıin, 187 adam 10-nan 12 jylǵa deıin, 20 adam 12-den 15 jylǵa deıin, 33 adam 15-ten 20 jylǵa deıin;
- 2023 – 429 adam 8-den 10 jylǵa deıin, 177 adam 10-nan 12 jylǵa deıin, 16 adam 12-den 15 jylǵa deıin, 3 adam 15-ten 20 jylǵa deıin;
- 2024 jyldyń 9 aıy – 434 adam 8-den 10 jylǵa deıin, 200 adam 10-nan 12 jylǵa deıin, 20 adam 12-den 15 jylǵa deıin, 13 adam 15-ten 20 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylǵan.
1-keste: Esirtkimen baılanysty qylmysy úshin sottalǵan jasóspirimderdiń statıstıkasy
Budan biz esirtkimen baılanysty qylmysy úshin sottalǵan jasóspirimderdiń sany myńdap sanalmaıtynyn kóremiz. Al ústinen sotqa deıingi tergeý bastalǵan adamdardyń sany birshama artyp keledi. 2023 jyldyń 9 aıynda Qylmystyq kodekstiń 296-303 baptary boıynsha 6 398 sotqa deıingi tergeý tirkelse, bıylǵy 9 aıda bul kórsetkish 7 306-ǵa jetken. Sonyń ishinde Astana qalasy ózge óńir, qalalardan oq boıy «ozyq» tur – 1047 is júrip jatyr. Odan keıingi orynda turǵan Almaty qalasynyń kórsetkishi – 699 is.
Ata-analardy uıqysynan aıyrǵan máseleniń biri – túrmedegi qysym. «Zakladchık» retinde sottalǵandarǵa túrmeniń óz ishinde suraý qatty kórinedi.
«Qazir 14-15 jastaǵy jasóspirimder «zakladchık» bolǵany úshin esirtki barondary retinde sottalyp jatyr. Túrmede de olarǵa qatty suraý bolady eken. «Esirtki satyp paıdaǵa keneldiń emes pe, bólis. Múgedek bolyp shyqqyń kelmese, osynsha somany qoıyp ber», - dep qınaıdy eken. Olar qysymǵa shydamaı ata-analarynan aqsha suratyp, tutas áýletterdiń shyrqy buzylyp jatyr», - deıdi Gúlzat Almajanova.
«Bul bireýdiń bıznesi»
Aqmola oblystyq advokattar alqasynyń múshesi , 26 jyldyq tájirıbesi bar zańger Ardaq Batıeva quqyq qorǵaý organdarynyń esirtki saýdasynyń sebebimen emes saldarymen ǵana kúresip júr dep esepteıtinin aıtady. Onyń sebebin esirtki saýdasynyń basynda qoly uzyn, pármeni kúshti adamdardyń turýymen baılanystyrady.
«Bizde 18-35 jas aralyǵyndaǵy jastardyń úlken merzimge sottalýy jıilep ketti. Bul ustalyp jatqandardyń bári, qazaqtyń jalpaq tilimen aıtqanda, «maıshabaqtar» ǵana. Negizi ol psıhotroptyq zattar Qazaqstanda óndirilmeıdi. Syrttan keledi. Qytaıdan, Reseıden degen sııaqty. Sonda bizdiń shekaramyzdyń tesigi sonshalyqty úlken be? Eń birinshi másele osy jerde, keden jumysynda. Ekinshi másele kýratorlardyń jaýapkershiligimen baılanysty. 18-35 jas aralyǵyndaǵy qarapaıym adamdar esirtkini qaıdan tabý kerektigin biledi de, al ІІM men UQK qyzmetkerleri solarǵa baǵyt siltep otyrǵan kýratorlardy qalaı ustaý kerektigin bilmeıdi. Nege? Óıtkeni esirtki saýdasynyń eń tómengi býynyn ustaý bárine tıimdi. Bul - meniń advokat retindegi jeke pikirim. Bul sonda bireýdiń bıznesi me? Kýratordy ustasa, syrttan esirtki kirgizetinderdi ustasa, bıznes jabylyp qalady dep qorqa ma? Kýratordy ustaý bizdiń quqyq qorǵaý organdaryna sonshalyq qıyn emes. «Telegramǵa» adamyńdy kirgiz, eki aı jumys iste, kýratordyń izine shyǵyp ustaýǵa bolady. Al bizde kýratorlar ustalmaıdy. Tek qana qazaqtyń qaıdan aqsha tapsam dep júrgen balalary ustalady. Olardyń bárin qazir biz ákki esirtki dılleri retinde sottap júrmiz», - deıdi advokat.
Sondaı-aq, ol zań qatal bolǵanymen, árkimge árqalaı qoldanylatyny eldiń narazylyǵyn týǵyzyp jatqanyn aıtady.
«Bizdiń ekonomıkamyz qıyn jaǵdaıda. Soǵan qaramastan túrmelerdi toltyryp jatyrmyz. Astananyń tergeý ızolıatorynda oryn joqtyǵy sondaı, birinshi satyda sottalǵandardy Pavlodar, Kókshetaý túrmelerine jiberip jatyr.
Bul jaǵdaıdyń bári elimizdegi joqshylyqtan bolyp jatyr. Balalar jas bolǵan soń ádemi ómir súrgisi keledi. Qatarynan qalyspaı ádemi kıinip júrgileri keledi. Sodan baryp kýratorlardyń qarmaǵyna túsedi», - deıdi zańger.
Esirtki óndirgender ómir boıyna sottalady
Qazir Májiliste osy másele boıynsha jumys toby qurylǵan. Sol toptyń basshysy, Májilis depýtaty Dmıtrıı Kolodanyń pikirin de bilgenbiz.
«Qazir zań jobasymen jumys istep jatyrmyz. Depýtattar usynǵan túzetýler bar. Onyń ishinde esirtki kómgishterdiń jaýapkershiligin jiktep bólý máselesi de bar. ıAǵnı, «esirtki óndirýshi» degen uǵym engizilýi múmkin. Sondaı norma engizdik. 297-bapqa taǵy bir bólik qosyp, «esirtki óndirisi» degen uǵym engizdik. Bul bólik boıynsha kinási dáleldengen adam ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrylady. ıAǵnı, jaýapkershilikti saralaý baǵytynda jyljyp kelemiz. Al esirtki kómgishterdi bólek bapqa shyǵarý jaǵyna kelsek, áli talqylap jatyrmyz. Bul másele Prezıdenttiń Ulttyq quryltaıda aıtqan tapsyrmasynan keıin zańda kórinis tapqanyn biletin shyǵarsyz. Ortaq paıymdy pysyqtap jatyrmyz. Jyl aıaǵyna deıin bir sheshimge keletin shyǵarmyz», - deıdi depýtat.
Májilis ókili esirtki taratqany úshin sottalǵandardyń máselesin aıtqanda solardyń kesirinen ómiri óksigen jandardyń taǵdyryn umytpaý kerek deıdi.
«Jeke oıymdy aıtsam, halyqaralyq tájirıbeni nazarǵa alý kerek. Ǵalymdardyń da pikirin mindetti túrde tyńdaý kerek. Zań jazasyn kúsheıtý kerek deıtinderdiń de, jeńildetý kerek deıtinderdiń nazarǵa alamyz. Taıaqtyń bir ushy sottalǵandarǵa tıse, ekinshi ushy esirtkiniń kesirinen jas ómirin sorlatqan tarapqa tıetinin umytpaý kerek», - deıdi Dmıtrıı Koloda.