Eskeldi alqabyndaǵy Máshhúr Júsip kesenesi
«Men de aqynmyn, Máshhúr de aqyn.
Degenmen, ol aqyn bolǵanymen Qudaıǵa jaqyn.
Sondyqtan Máshhúr adamzattyń áýlıesi ǵoı», -
dep Abaı Qunanbaıuly baǵa berip ketken Máshhúr Júsip Kópeev – ǵalym, tarıhshy, etnograf, fılosof qana emes, ózi ómir súrgen dáýirdiń uly oıshyly.
Eskeldi mekeni Ekibastuz qalasynan nebári 80 shaqyrym jerde ornalasqan. Kesenege deıin asfalt jol, qıyndyq kórmeı jetýge bolady. Jolaı Qoıandy, Besqaýǵa aýyldyq okrýgterin basyp ótip, Baıanaýyldyń taýly-tóbeshikti aımaǵyna ene túskenińizdi baıqar edińiz. Kesene ornalasqan aýmaqtyń únemi tap-tuınaqtaı taza, kelimdi-ketimdi adamdarǵa yńǵaıly jaǵdaılar jasalǵanyn atap ótken abzal.
Kesene basynda bir urtynan ázili, bir urtynan Máshhúr atasy jaıly tarıh aqtarylyp jatatyn Áset Pazylov qashan barsań da jymııa qarsy alatyn jyly júzdi jan. Áset Qajymuqanuly – Máshhúr Júsip atanyń shóberesi, qazirgi kesenesiniń shyraqshysy, ári memorıaldyq mýzeı basshysy.
Biz barǵanda kúnniń salqyndyǵynan ba, kesenege kelip jatqandardyń qatary sırek kórindi. Sony paıdalanyp, shyraqshydan ǵulamanyń ǵumyryna qatysty keńinen áńgimelep berýdi suradyq.
Máshhúr Júsip ákesi Kópeıdiń (shyn aty Kópjasar) 42 jasynda, anasy Ulbala Tanashqyzynyń 18 jasynda, Baıanaýyldaǵy Áýlıeli Qyzyltaýdyń Ashamaı tasy degen jerde 1858 jyly dúnıege keledi. Týǵanda azan shaqyryp qoıǵan esimi – Adam Júsip. 1861 jyly Kópeıdiń maly jutqa ushyrap, aq sıraq bolyp shyǵady. Sonda ákesi: «Adamǵa mal joldas bolmas, ǵylym joldas» dep, Adam Júsipti oqýǵa bergen eken. Bul jaıynda aqynnyń: «Bes jasta «bismillá» dep jazdym hatty, Bul taǵdyr jastaı maǵan tıdi qatty» deıtini bar. Alǵash Nájmeddın moldadan saýat ashsa, odan soń Qamarıddın haziret pen Tórtýyl, Dúrjanbaı halfelerdiń, Qojan sopy men Bıbi moldanyń aldyn kórgen. Qamarıddın hazirettiń medresesi bala Máshhúrge ǵylymnyń kóp salalaryn meńgertken. Bir ǵana din sabaǵy emes, arab, parsy, shaǵataı tilderindegi kitaptardy oqýyn qatty qadaǵalap otyrsa kerek. Ári olardyń mazmunyn táptishtep túsindirgen. Osylaısha týmysynan qaǵilez shákirt bir jylda-aq hat tanyp, óner-bilimge, ádebıetke qumar bolyp ósedi. Jeti-segiz jasynda «Er Tarǵyn», «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» sııaqty halyq jyrlaryn, shyǵys qıssalaryn, dastandardy jatqa aıtyp, eldiń kózine bastaǵan shaqta aýylyna kelgen Musa Shormanuly taqııasyna úki taqqyzyp: «Óz zamanynda halyqqa máshhúr bolatyn bala eken» dep lepes qylýymen Máshhúr Júsip atanady. Al medreseni taýysqan soń Aqkól-Jaıylma jerindegi Isabek ıshannan «hasyda» oqýyn úırengen.
«1872-1874 jyldary aqyn Buharadaǵy Kókiltash medresesinde bilim alyp, arab, parsy, túrki tilderin jáne til ǵylymy, logıka, anatomııa, jaratylystaný, tabıǵattaný ǵylymdaryn, Shyǵys, Batys, álemdik órkenıetterdi jan-jaqty meńgere bastaıdy. Keıin elge oralǵan soń Túrkistan, Tashkent, Buhara, Samarqand qalalaryna birneshe márte sapar shegip, bilimin jetildirgen. Negizi Máshhúr atamyz bir kindikten úsh aǵaıyndy. Biraq baýyry men qaryndasy (Hasen, Ámına) onyń jas kezinde qaıtys bolypty. Ákesi Kópeı 73 jasynda dúnıe salǵan ǵoı. Al aqynnyń jubaıy Rabıǵa úsh ul, eki qyz tárbıelep ósirip, 1915 jyly Aqkelin bolysyna qarasty Aıdos aýylynda ómirden ótken. Úlken uly Muhammed-Sharapıden 1936 jyly, áke qazasynan bes jyl ótken soń qaıtys bolsa, ortanshy uly Muhammed Ámen 33 jasynda ómirden ozǵan. Kenje uly Muhammed Fazyl uzaq jyl muǵalim bolyp, eńbegi úshin Lenın ordenimen marapattalǵan», - dep áńgimeledi Á. Pazylov.
Máshhúr Júsip jazbalarynda folklordyń barlyq janrlary qamtylǵan. Akademık Álkeı Marǵulan jazyp ketkendeı, nebári 7 jasynda Saqaý aqynnyń aıtýy boıynsha «Er Oljabaı batyr» jyryn hatqa túsirgen. Jınaqtaǵan folklorlyq úlgilerdiń uzyn sany 30-40 shaqtysy toptalǵan. «Qambar batyr», «Er Tarǵyn», «Er Kókshe», «Er Saıyn», «Nárik uly Shora batyr», «Qozy Kórpesh-Baıan sulý», «Altynbas-Kúmisaıaq», «Kıik», «Boztorǵaı» t.b. jyr-epostardy jınaqtap qana qoımaı, Buqar jyraý, Mádeli qoja, Saqaý aqyn, Aqan seri, Shernııaz, qońyrat Sapaq datqa aqyn, úısin Úmsin qyz, Zaman qoja, Toǵjan, Qaldybaı qoja, Shóje aqyn, arǵyn Qambar Janaq, naıman Sabyrbaı, naıman Túbek jáne t.b. aqyndardyń shyǵarmalaryn, túrli ertegi-ańyzdardy, aqyndar aıtysynyń úlgilerin qaǵazǵa túsirgen. Bul eńbekteriniń birazyn 1889-1900 jyldary «Dala ýalaıaty» gazetinde jarııalap turǵany da belgili.
Shóberesiniń aıtýynsha, jalpy atasynyń shyǵarmalary eski qadym jazýynan aýdarylyp basylsa, shamamen 30 tomdaı bolyp qalýy kerek. Onyń úsh tomy – aqynnyń óz týyndylary. Qazaqtyń tarıhy, fılosofııasy, etnografııasy, pedagogıkasy men turmys-sharýashylyǵy týraly jazylǵan muralarynyń ózi alty tomnan asady.
«Máshhúr Júsip kózi tirisinde úsh birdeı kitabyn, atap aıtqanda «Tirlikte kóp jasaǵandyqtan kórgen bir tamashamyz», «Hal-ahýal», «Saryarqanyń kimdiki ekendigi týraly» eńbekterin 1907 jyly Qazaq qalasyndaǵy Qusaıynovtar baspahanasynan shyǵartqany belgili. Bul kitaptardy asa muqııat oqyp baıqaǵan adam ondaǵy óleńderden sol kezde aqynnyń Reseıdegi saıası jaǵdaıdan belgili bir dárejede habardar bolǵanyn ańǵarar edi. Reseımen qosylýdyń artyq hám kemshilikterin de ashyq jazyp, patshanyń otarshyldyq saıasatyna qarsy pikirler aıtylady. Bul jazǵandary úshin qýdalaýǵa ushyrap, biraz jyl Buhara, Tashkent jaqqa ketýge májbúr bolady. Ol jaqta tórt jyl júrip oralǵanda jaǵdaıynyń áli de durys bolmaıtynyn túsinip, Edil, Jaıyq boıyna sapar shegedi. Atamyzdyń elden asqan zertteýshilik qasıetin qazirgi ǵalymdar moıyndap otyr. Jınaǵan materıaldary negizi úsh qaınarda kezdesedi. Birinshisi, óziniń jazbalary, onyń basym bóligi kezinde joǵalyp ketken. Bizdiń zamanymyzǵa jetkenderiniń biraz bóligi «Qara mes» degen toptama túrinde jaryq kórip, qazirgi Ǵylym akademııasynyń kitaphanasynda saqtaýly tur. Ekinshisi, týǵan jıeni Jolmurat Júsipulynyń jazbalary. Al sońǵysy, kenje uly Muhammed Pazyldyń jazbalary. Jolmurat pen Fazyl bulardyń birazyn Máshekeńniń jazbalarynan kóshirse, endi bir bóligin el aýzynan jınaǵan. Kezinde atamyzdyń ózi: «Bári birdeı toıshy ne qoıshy bola bermeıdi. Kishi balam Fazylǵa kenjeligi de jetedi. Zamany alda, monshaq tas jerde qalmas» dep boljap ketken», - dep áńgimeledi aqynnyń shópshegi, murajaıdyń ekskýrsovody Mádına Pazylova.
Máshhúr Júsip er aralap júrip, shamamen 1920-shy jyldary Baıanaýyldyń «Sarybulaq» degen jerine qonys aýdarady. Sol jerge úı salyp, qudyq qazdyrǵan. Álgi mekenniń burynǵy ıesi ataǵy elden asqan oqymystynyń Sarybulaqty tańdap kelgenine qýana kelisip, el-jurtyna: «Bul jerdiń ıesi keldi» dep aıtqan desedi. Sodan bul aýmaq «Eskeldi», ıaǵnı ıesi keldi dep atalyp ketken.
Ǵulama kózi tirisinde urpaqtaryna: «73-ke kelgenshe baltalasań da ólmeımin, 73-ke kelgen soń baılap qoısań turmaımyn» dep, jyl buryn zıratyn salǵyzyp, jurtty jınap janazasyn shyǵartyp, kelinderine joqtaý aıtqyzǵany taǵy belgili. Bolashaq «Jatar ornyn» úlken kelini Aq Zeıneptiń Dusjan degen inisine qazdyryp, ózi únemi basynda otyrady eken. Alǵashqyda qazylǵan topyraq arasynan búıiri tesilgen raýan tastar shyǵa beripti. Máshekeń kóńili tolmaı, «munyń bas jaǵynan Samarqandaǵydaı kók tas shyǵýy kerek, tereńdetip qaza ber» dep buıyrypty. Kúnderdiń bir kúninde Dusjan biryńǵaı qıyrshyq tas astynan tutasqan bir aq kúlgin tústi tastyń belgi bere bastaǵanyn baıqaıdy. Muny Máshekeńe habarlaǵanda, ol: «Meniń de kútkenim sol bolsa kerek, tutas qazyp al da, joǵaryǵa shyǵar» dep duǵa oqıdy. Bıiktigi bir jarym, eni bir kezge taıaý, qalyńdyǵy 20-30 santımetr bul tasqa aty-jónin jazyp, basyna belgi etip qoıǵyzǵan eken tirisinde. Sol tastyń bir bóligi áli kúnge murajaıda saqtalyp tur.
Jalpy ǵulamanyń alǵashqy beıiti 2 bólmeli úı túrinde salynyp, tórgi úıinde shkaf turypty. Onda arab-parsy tilinde jazylǵan 60 kitap jııýly turǵan. Shkaftyń ústinen tiri kúninde qoldanǵan er toqym oryn alypty. Osy tórgi úıdiń astyn tereńdigi 2 metr, uzyndyǵy da sondaı ólshemde tereń etip qazdyrǵan eken. Máshhúr Júsiptiń denesi osy aıtylǵan jerde jatypty. Tirisinde óziniń janazasyn shyǵartyp, jetisin, qyrqyn berip ketken áýlıe: «Men ólgennen keıin qyryq jylǵa deıin denem buzylmaıdy. Tiri adam kózi kóredi, sert etem. Tek jazdyń ystyq aılarynda aqiretimdi aıyrbastap otyryńdar. Sonda kózderiń jetedi. Men ólgen soń qatty álsireısińder. As berip, janaza namazymdy oqytpaq túgili, baqa-shaıan terip ketesińder», – dep asharshylyqty kúni buryn boljaǵan eken.
Keıin Máshhúr Júsip Kópeevtiń mazary úsh márte buzylyp, úsh márte qaıta kóterilgen. 1952 jyly kommýnıster atanyń basynda turǵan mazardy talqandap, buzyp tastaıdy. 1956 jyly Dıhan Ábilev Baıanaýylǵa kelip, mazar jaıynda «Qazaq ádebıeti» gazetine úlken maqala beredi. Sol maqaladan keıin Muhammed Fazyl men kishi kelini Núrılá aýdannan aqynnyń basyn kóterýge ruqsat suraıdy. Basshylar, úı emes, tórtqulaqty zırat salasyńdar dep qoımaǵan eken. Deıturǵanmen Núrılániń ójettiliginiń arqasynda mazar burynǵydaı úı bolyp qaıta turǵyzylady. Keıinirek ol úı eskirip, irgesi sógile bastaǵan soń Núrılá kelini taǵy bas bolyp, 1978 aq kirpishten mazar qalatady. Bul mazar 2006 jyly «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda jańa úlgide boı kótergen kesenege deıin saqtalyp keldi. Keseneniń ashylýymen birge Eskeldige týrıster aǵyny aıtarlyqtaı artty. Búginde ǵulamanyń basyna kóp adamdar tilek tilep barady.
Aqynnyń murajaıy jaıynda da birer sóz qosa ketsek. Murajaı aqynnyń nemeresi Tóleýbaı Sharapıev pen soǵys ardageri Naǵı Ahmetovtiń qolǵa alýymen 1977 jyly Baıanaýyldyń Jańajol (qazirgi Máshhúr Júsip) aýylyndaǵy mektep ishinen ashylǵan. Arada 4 jyl ótken soń ol aýyldyq mádenıet úıiniń ishine kóshirilgen. 1981 jyly murajaıǵa «Halyq mýzeıi» degen mártebeli ataq berilgen. Bir jyly Eskeldige arnaıy kelgen Mádenıet mınıstri Ózbekáli Jánibekov Máshhúr Júsipke shyǵys úlgisinde jańa murajaı salynatynyn jetkizedi. Alaıda, biraz jyldan soń odaq ydyrap, Ó. Jánibekov usynǵan murajaı úlgisi men kesene jobasy arhıvke jóneltiledi. Tek 1993 jyly mekemege jeke ǵımarat berildi. Ol uzaq jyldar jumys istep, 2016 jyly kesene janynan zamanǵa saı qonaqúı ashylǵanda sonyń birinshi qabatyna kóshirildi. Al 2019 jyly Eskeldide jańa ǵımarat salynyp berildi.
Memorıaldyq murajaıda aqyn kózi tirisinde tutynǵan zattar men buıymdar barshylyq. Jádigerlerdiń kóbi ǵumyrnamasy men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan. Ǵulamanyń úkili taqııasy men jez samaýryny, jez sháınegi men jez legeni, as ishken úlken dóńgelek qońyr tústi aǵash tabaǵy, kózildirigi, qara tústi aqsha salatyn ámııany, qalta saǵaty, qyzyl tústi gúldermen áshekeılengen sorpa, qymyz ishetin kesesi, aq gúldermen áshekeılengen kók tústi shaı kesesi, qoldanǵan qasyǵy sııaqty jeke zattary qoıylǵan.
Al sonaý tórde XIX ǵasyrdyń basynda Ortalyq Azııa mánerinde qoldan toqylǵan, qazaqı oıýlarmen órilgen, bir-neshe túspen bezendirilgen kilem tur. Bul kilemmen ǵulamany jerlegende denesin orap shyǵarǵan eken.
Máshhúr Júsiptiń sandyq túbinde saqtalyp kelgen kóne kenep shalbary, er toqymy, ákesi Kópeıden qalǵan kók qurany, saparlaı qalsa janynan tastamaǵan ala qorjyny, atasynan qalǵan almas qylysh, shaqshasy men kise belbeý, taǵy da basqa zattary kórgen jandy qyzyqtyrmaı qoımaıdy. Ala qorjynynan tirisinde qoljazbalary men kitaptary úzilmegen kórinedi.