Esenqul Jaqypbektiń jyr jınaǵy túrik tilinde jaryq kórdi
Kitap Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshisi Abzal Saparbekulynyń qoldaýymen, jazýshy ıAkýb Omaroǵly tóraǵalyq etetin Eýrazııa Jazýshylar qaýymdastyǵyna qarasty «Bengý» baspasynan shyǵyp otyr.
Tańdaýly toptamaǵa aqynnyń ár jyldary jazǵan ómirdiń ózinen alynǵan oı-tolǵamdary, lırıkalyq shyǵarmalary, ánge aınalǵan óleńderi kirgen.
Baspa bazarlyǵy Abzal Saparbekulynyń «Táńirtaýdyń daýysy», Eýrazııa Jazýshylar qaýymdastyǵynyń tóraǵasy ıAkýb Omaroǵlynyń «Mahabbatty súıgen aqyn» atty kirispe sózimen bastalǵan. Sondaı-aq Ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵynyń qurmetti prezıdenti, general-maıor, rýhanııat janashyry Qaırat Satybaldynyń «Elin súıgen, eli súıgen aqyn» degen taqyryppen alǵysózi berilgen.
- Ótpeli kezeń dep atalatyn Qazaqstan Táýelsizdik alǵan ýaqyttan buryn jáne keıingi jyldary aty ańyzǵa aınalyp, óleńderi halyqqa keń taraǵan aqyndardyń biri - Esenqul Jaqypbek. Qazaqtyń qara óleńin qasterlep, aıtys alamanynda talaıdyń tańdaıyn qaqtyrǵan biregeı talant óziniń aqyndyq mektebin qalyptastyryp, kompozıtorlyq qyryn tanytty. El-jurtpen etene aralasa júrip, sóz óneriniń injý-marjanyn terip, qazaq poezııasynyń kórkem úlgisin jasady. Dárejesin kóterip, jańa bıikke shyǵardy. Sýretker aqynnyń jyr jınaǵynyń túrik tiline aýdarylýy qazaq ádebıetiniń ǵana emes, túrki álemi ádebıetine qosylǵan altyn qazyna dep esepteımin. Túbi bir týystas elderde de óz oqyrmanyn taýyp, súıispenshiligine bólenerine senemin, - deıdi elshi Abzal Saparbekuly.
Eýrazııa Jazýshylar qaýymdastyǵynyń tóraǵasy, jazýshy ıAkýp Omaroǵly: «Búgingi tańda qazaq aqyn-jazýshylary óz shyǵarmalary arqyly álem ádebıetiniń damýyna, ulttar arasyndaǵy dostyqtyń nyǵaıýyna óz úlesin qosyp keledi. Abaı, Maǵjan, Qasym, Qadyr, Tumanbaı syndy aqyndardyń dástúrimen aǵartýshylyq kóshti jalǵastyra bilgen aqynnyń biri ¬¬¬¬- Esenqul Jaqypbek. Ol fılosofııalyq kózqarasymen, ulttyq pozıtsııasymen óz ereksheligin kórsetti. Aqyn poezııasyndaǵy ómir men ólim, oı men sezim, kún men tún Táńirtaýdyń aınalasynda óriledi. Ár týyndysynda tabıǵatpen bite qaınasyp, taýdyń etigindegi ómirdiń shynaıy beınesin, túrli-túsi boıaýyn anyq kórýge bolady. Esenqul - shynaıy aqyn, óleńderiniń formasy burynǵy qazaq aqyndarynyń stıline uqsaıdy, dástúrli poezııanyń jalǵasy ispetti. Bolashaqta óleńderi álem tilderine aýdarylyp, oqyrman júregine jetedi dep úmittenemin», - deıdi.
Ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵynyń qurmetti prezıdenti, general-maıor, rýhanııat janashyry Qaırat Satybaldy «Esenqul Jaqypbektiń qaı týyndysyn oqysańyz da kórkem oı, kesteli til, syrshyl sýretimen erekshelenedi. Ánge aınalǵan shyǵarmalary bir tóbe. Shyǵý tarıhy ańyzǵa aınalyp, halyqtyń aýzynda júrgen biregeı týyndylar. Artynda qalǵan mol murasyn endigi jerde elge jetkizý, keler urpaqqa nasıhattaý, jınaqtaryn shyǵarý, murajaıyn ashý, eskertkishin turǵyzý - ret-retimen atqaryla beretin sharýalar. El yqylasyna erekshe bólengen kórnekti aqynnyń jahut jyrlarynyń túrik tiline aýdarylyp, Túrkııa tórinde nasıhattalýy elimiz úshin zor qýanysh, qazaq ádebıeti úshin úlken jetistik, ult rýhanııatyna qosylǵan súbeli úles dep bilemiz» dep, kitaptyń jaryq kórýine úles qosqan azamattarǵa alǵys bildiredi.
Óleńderdi túrik tiline aýdarǵan jazýshy, dıplomat Málik Otarbaev.
Redaktory - túriktiń tanymal aqyny Ataman Kalebozan.
Úılestirgen Almaty oblystyq Mádenıet, arhıv jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Aqan Ábdýáli. Qurastyrǵan - Qazaqstan Jastar odaǵy «Serper» syılyǵynyń ıegeri, jýrnalıst Qanshaıym Baıdəýlet.
Kitaptyń tusaýkeser rásimi 9 aqpan, saǵat 10.30-da Almaty oblysy Jambyl aýdandyq Mádenıet úıinde ótedi.
Sharaǵa Qazaqstan elshiliginiń dıplomaty, jazýshy Málik Otarbaev, tanymal túrik aqyny Ataman Kalebozan hanym, Eýrazııa Jazýshylar qaýymdastyǵy ókili Hýseın Kalebozan beı arnaıy keledi. Sondaı-aq Almaty oblysy Mádenıet, arhıv jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Aqan Ábdýáliniń, Jambyl aýdanynyń ákimi Jandarbek Dalabaevtyń, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń, zııaly qaýym ókilderi men óner adamdarynyń qatysýymen ótedi. Kitap Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa jaǵdaıyndaǵy damýdyń jańa múmkindikteri» atty Joldaýy men «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda jaryqqa shyǵyp otyr.