Esen Eleýken: «Jaıdarman» arqyly túrki jastarynyń dostyǵyn túlete túskimiz keledi
- Esen aǵa, til festıvali aıasynda ótkeli otyrǵan halyqaralyq «Jaıdarman» oıynyna kórshiles elderden komandalar keletinin estidik. Bul jolǵy oıynnyń burynǵylardan aıyrmashylyǵy qandaı?
- Bul tuńǵysh ret halyqaralyq deńgeıde ótkizilgeli jatqan doda. Buǵan deıin Qyrǵyzstannan, Ózbekstannan, Bashqurtstannan birli jarym komandalar kelip júretin. Osy joly tolyq eki elden úsh qurama keledi. Saıysqa ózimizdiń Qazaqstandaǵy uıǵyr jáne ózbek lıgasynyń quramalary qatysady. Sodan keıin Altaı, Jetisý sekildi óńirlerden qurama jınaqtadyq. Sebebi, árqaısysynyń ózindik orny bar. Bas-aıaǵy 10 komanda qatysady. Álbette, shaqyrylǵan keıbir komandalar kele almaı qaldy. Onyń óz sebepteri bar. Eń bastysy, kópten beri maqsat tutqan bastamamyzdy júzege asyrmaqpyz. Keler jyly oıynymyz budan da aýqymdy deńgeıde ótedi dep oılap otyrmyz.
- Eki memleket dep otyrǵanymyz qaı elderdiń oıynshylary? Olar úshin qazaq tilindegi «Jaıdarman» oıynyna qatysý qıynǵa túspeı me?
- «Jaıdarmanǵa» Reseıdiń Bashqurtstan, Tatarstan eli men Qyrǵyzstan memleketiniń oıynshylary qatysady. Oıyn taza qazaq tilinde ótedi. Bul formatty jyldar boıy pysyqtap kele jatyrmyz. Mysaly, bizdiń jastar Bashqurtstanǵa barsa, bashqurt tilinde, Ózbekstanǵa barsa ózbek tilinde, Tatarstanǵa barsa tatar tilinde oınaı alady. Bul tájirıbeni eki jyl boıy jetildirdik. Bastapqy kezeńde barlyq tarapta «Bul qalaı bolady eken?» degen qaýip te, úreı de bolǵan. Árıne, meımandar taza sóılemese de kórermender úshin barynsha túsinikti tilmen sóıleıdi. Endigi kezekte, úlken aýqymdaǵy is-sharany bizden bastaıyq dep otyrmyz, sebebi basqalarǵa úlgi bolýymyz kerek. Bizde oıynnyń naqty júıesi jolǵa qoıylǵan. Máselen, bıyl kóktemde Kavkazǵa baryp, noǵaı jáne qarashaı tilinde «Jaıdarman» oıynyn uıymdastyryp qaıttyq. Ol jaqta mundaı mazmundaǵy oıyn ótpegen.
Memleket tarapynan aýqymy keń is-sharalar kóptep ótkizilip jatady. Túbi bir túrki elderinde ár túrli deńgeıdegi forýmdarda ǵalymdar bas qosyp, dástúrli ánderge baılanysty jyl saıyn sharalar uıymdastyrylady. Biraq, biz ázil men óner arqyly jastardyń bir-birimen baılanysyn bekitkimiz keledi. Ár jerde, ár elde ótkizip kelip, baıqap otyrsaq, sol el men bizdiń eldiń jastary bir-birin izdep turady. Moıyndaý kerek, keıbir jastarymyz aǵaıyn ulttar týraly eshteńe bilmeıdi. Bir jaǵynan týysqan elderge de ana tiliniń saqtalýyna septigimizdi tıgizip jatyrmyz dep oılaımyn. Ózderi de áý basta tartynyp, «halyqqa bul qyzyq bola ma, joq pa?» dep qoryqqany da bar. Al biraq, oıyn jasaǵannan keıin zal lyq tolyp, úlkender batasyn berip, bárimizdi qanattandyryp ketti.
- Demek, túbi bir túrki ulttary jastarynyń mádenı jáne ónerdegi baılanysyn tyń formatpen qalyptastyrǵylaryńyz kele me?
- Iá. Jastardyń qarym-qatynasyn jańa formatqa shyǵarý kerek. Sebebi, bul da «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń bir baǵyty. Tarıhqa úńilsek, saıası jaǵdaıǵa baılanysty aǵaıyn halyqtardy jarystyryp, salystyryp, qyrǵı-qabaq etken kezeńder basymyzdan ótken. Qandaı saıasat bolmasyn, oǵan ulttar kináli emes. Bizdiń bastamamyz - jastardyń óz ana tilinde sóılep, birlese sharalardy ótkizýge bolatynyn dáleldep berý. Tek qana «Jaıdarman» emes, bizdiń jastar áleýmettik jelide vaın baǵytynda da tájirıbesimen bólisip, Tatarstanda, Bashqurstanda, Noǵaıda da osy quralpy dástúr bastalyp ketti. ıAǵnı, «osylaı jasaýǵa ábden bolady eken» degen uǵymdy engizip jatyrmyz. Tek qana Jaıdarman emes, keleshekte birneshe baǵytty qatar alǵymyz keledi. Ol endi búgin bastap nátıjesin erteń kóremiz deıtindeı sharýa emes. Bári de qadam-qadam saıyn baǵyndyratyn asýlar.
- Jaıdarmanǵa demeýshi tartý ońaı sharýa bolmaıtyn bolar...
- Sózdiń ashyǵy kerek, bıznes qazaqsha sóılemeıinshe, qazaqsha dúnıege qarjy tartý qıyndaý degen oıdamyn.
- KVN-ǵa qatysatyn jastardyń áleýmettik saty boıynsha kóterilip, juldyz bolyp ketetini de bar ǵoı... Máselen, Reseılik Galýstıan, Revva sekildi KVN oıynshylary qazir juldyzdarǵa aınalyp ketti. Sol sekildi Qazaqstannyń jaıdarmanshylaryna da jol ashylyp jatqan sekildi...
- Reseıdegideı «Jaıdarmandy» kommertsııalandyrýǵa qarsymyn. Meniń ózim bul salada jalǵyz júrgenim joq. Balalar bos ýaqytyn jaqsy ótkizip, óz ortasynda erkin júrýi kerek. Óz ortasymen tyǵyz qarym-qatynasta bolyp, kez kelgen sheshimdi tez qabyldaıtyn, saýatty, jan-jaqty talpynysyn shyńdap, áke-sheshege masyl bolmaıtyn, qoǵamǵa kerek jastardy tárbıelep shyǵarý - bizdiń birinshi maqsatymyz. Jastardy telearnaǵa nemese teatrǵa daıyndap jatqan joqpyz. Bireýler sol baǵytta ketedi. Al jalpysy óziniń jumysymen ózi tańdaǵan mamandyǵy boıynsha jumys atqaryp júr. Biz eń aldymen, qoǵamǵa kerek, óz oıyn ashyq aıta alatyn, sheshim qabyldaı alatyn, otansúıgish, elge jany ashıtyn jastardy tárbıeleýdi maqsat tutamyz.
- Ázil óneriniń tizginin ustap júrgen maman retinde sońǵy jyldary elimizdegi KVN-nyń damýy týrasynda tereńirek aıtyp bere alasyz ba? Kún men tún sekildi jaıdarmanshylar óneriniń artyqshylyqtary men kemshin tustary da bar bolar?
- Endi onyń baǵasyn beretin - kórermen. Jyldar boıy jan-jaqty, sat-saty boıynsha bir júıe qalyptastyrdyq. Osydan 10 nemese 15 jyl burynǵy, tipti 5 jyl burynǵy jastar joq qazir. Jas býyn jyl saıyn basqa qundylyqpen keledi. Mysal úshin óz bastamasymen júretin, kez kelgen sharýany erte esebimen isteıtin jastar azaıyp ketti. Ómirge beıimdelip, qarjy tabýǵa ketip barady. Zaman solaı. Eshkimdi jazǵyrýǵa bolmaıdy. Túsingenim - «Jaıdarmanda» jyl saıyn reformany ózgertip turý kerek. Bizdiń jumystyń talaby osyndaı. Burynǵydaı aılap daıyndalatyn jastar joq. Qazir ári ketse 5-10 kún daıyndalady. Burynǵydaı bir mýzykany 5 kún izdemeıdi. Áleýmettik jelige kiredi de, taýyp alady. Montaj jasaı beredi. Sondyqtan, olarmen de ilesip otyrý shart. Mysaly, jastardy kitap oqymaıdy dep jazǵyryp jatady ǵoı. Biraq meniń ózim jas kezimde oqyǵan keıbir kitaptardy qaıta paraqtasam, ol týyndynyń sol kezeńge ǵana saı ekenin túsinemin. Qazirgi zamanǵa laıyqty dúnıelerdi kóp shyǵarý kerek. Qundylyq basqa aýanǵa aýysyp barady. Dese de, qıynshylyqtarǵa qaramaı dittegen isti jasaı berý jón dep oılaımyn.
- KVN-niń óńir-óńirlerdegi damýyna qalaı baǵa beresiz?
- Qazir Qazaqstanda óziniń júıesi bar oblystar bar. Bir kezderi dúrildep, qazirgi tańda báseńdep qalǵan komandalar da joq emes. Bári qarjyǵa tireledi degenimizben, kez kelgen óńirdegi jastardyń da talaby bolýy kerek. Bizdiń taraptan da qoldaý bolýy tıis. Bári de bir-birimen baılanysyp, astasyp jatyr. Jalpy, Qazaqstandaǵy KVN oıynshylary óz maqsattaryn baǵyndyryp keledi.
- Suhbatyńyzǵa rahmet! Eńbegińiz jemisti bolsyn!
- Sizge de rahmet!