Ersultan Bekturǵanov: Qapshaǵaı oblys ortalyǵy bolsa, Almatyǵa túsetin aýyrlyqty kóteretini sózsiz
«Álemdegi saıası ahýal asqynyp, ekonomıkalyq daǵdarystardyń salqyny seıilmeı turǵan qazirgideı turaqsyz kezeńde ózin Otanynyń patrıotymyn dep sanaıtyn árbir azamat eliniń erteńi men óziniń bolashaǵyn oılap, memlekettiń básekege qabilettiligin arttyrýǵa barynsha atsalysýǵa tıis. «Otanyn súıgen otqa janbaıdy, sýǵa batpaıdy» degendeı búgingi kúni elimizdiń táýelsizdiginiń berik, bolashaǵynyń jarqyn bolýy úshin atqaratyn qyrýar isterdiń, alatyn asqar belesterdiń aldymyzda turǵany belgili. Bul turǵyda Qasym-Jomart Kemelulynyń Joldaýy halyqqa úlken senim men serpilis berdi.
Memleket basshysy óz sózinde jańa Qazaqstannyń irgetasyn berik ornyqtyrý kezeńinde saıası jáne ekonomıkalyq reformalar nátıjeli júrgizilip, eleýli ózgeristerdiń bári sóz júzinde emes, naqty istermen túıindelýge tıis ekenin basa aıtty. Osyǵan oraı kópshiliktiń kóńilinen shyǵatyn birqatar bastamalaryn usyndy. Demokratııalyq qundylyqtarǵa negizdelip, qoǵamnyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan bul irgeli sharalardy iske asyrý úshin Konstıtýtsııanyń 30-dan astam babyna túzetýler engizilip, bıylǵy jyldyń ózinde 20-dan astam zań qabyldanady dep kózdelip otyr.
Prezıdent árbir bastamanyń qoǵamda jıi kóterilip, keńinen talqylanyp júrgen máselelerden týyndaǵanyn aıtty. Árıne, jurtshylyqtyń barlyq usynys-tilegin birden eskerip, is júzine asyrý ońaı sharýa emes. Olardyń árqaısysyn qazirgi múmkinshilikter turǵysynan jan-jaqty zerttep, saraptap, tereń oı eleginen ótkizý qajet. Joldaýda aıtylǵan bastamalardyń osyndaı talqylaýdan ótkeni anyq.
Sonyń ishinde otandastarymyz jańadan úsh oblys qurý týraly ıdeıany úlken yqylaspen qabyl aldy. Osy oraıda, Qasym-Jomart Kemeluly burynǵy Almaty oblysynyń ornyna Jetisý jáne Almaty oblystary qurylyp, Qapshaǵaı qalasy sońǵysynyń ortalyǵy bolatynyn aıtty. Odan ári sózin sabaqtap: «Qapshaǵaı qalasy halqymyzdyń birtýar perzenti Dinmuhamed Qonaevtyń esimimen tyǵyz baılanysty. Eger jurtshylyq Qapshaǵaıǵa Qonaevtyń esimin berý kerek dep usynys aıtsa, men bul pikirge qosylamyn», – dedi.
Memleket basshysynyń bul bastamasy qoǵamda, onyń ishinde áleýmettik jelilerde qyzý talqylanyp jatyr. Kópshilik azamattar, onyń ishinde Qapshaǵaı qalasynyń turǵyndary qala ataýyn sol kúıinde qaldyrýdy da qalaıtynyn aıtýda.
Bárimiz biletindeı, 1970-shi jyldary D.A.Qonaevtyń bastamasymen Іle ózeniniń boıynda jańa sý qoımasy turǵyzylyp, jańa úlgidegi qala salyndy. Qapshaǵaı sý qoımasy sol óńirdegi aýyl sharýashylyǵyn órkendetýge keńinen yqpal etti. Al Qapshaǵaı sý elektr stantsııasy aımaqtyń ekonomıkalyq, energetıkalyq áleýetin arttyrýda áli kúnge deıin zor ról atqaryp keledi. Jańa qalaǵa «Qapshaǵaı» dep at berýdiń ózi sol kezde jan-jaqty oılastyrylyp, Dinmuhamed Ahmetulynyń qoldaýyna ıe bolǵan.
Sondyqtan Qapshaǵaı qalasynyń ataýyn ózgertpeı, jańadan qurylatyn oblysty (Almaty oblysyn) «Qonaev oblysy» dep atasa, tarıhı sheshim bolar edi. Elimizde tulǵalardyń atymen atalatyn eldi mekender, ákimshilik-aýmaqtyq birlikter az emes. Mysaly, Semeı óńiri Abaı oblysy dep atalatyn boldy. Onyń ústine, adamdar, ásirese sheteldikter Almaty qalasy men Almaty oblysyn únemi shatastyryp júredi. Almaty qalasy – tarıhy tereńge ketken úlken megapolıs, qarjy, bıznes jáne mádenıet ortalyǵy. Sondyqtan «Almaty» ataýyn sol qalanyń atymen shektesek qate bolmas.
Al jańa óńir Qonaev oblysy dep atalsa, Qapshaǵaı qalasy boıynsha kóp ózgerister jasaýdyń qajeti joq, ári qarjylyq shyǵyndar da azaıady. Bul jaǵyn da eskergenimiz jón.
Sóz reti kelgende aıta keteıin, Qapshaǵaı qalasynyń tóńiregi burynnan týrıstik áleýeti mol demalys orny retinde belgili. Jazǵy maýsymda almatylyqtardyń kópshiligi sol mańnan tabylady. «Qaıda bara jatyrsyń?» degen suraqqa «Qapshaǵaıǵa demalýǵa bara jatyrmyz» dep jaýap beredi. Al onyń ataýyn «Qonaev» dep ózgertsek, jón suraǵan adamǵa «Qonaevqa shomylýǵa ne kúnge kúıýge bara jatyrmyz» dese, yńǵaısyz estilmeı me... Áleýmettik jelilerde osy jaǵy da basa aıtylýda.
Onyń ústine, Dinmuhamed Ahmetuly Qonaev Almaty oblysynyń aýmaǵynda týyp-ósken, sol óńirge ǵana emes, búkil Qazaqstanǵa ortaq tulǵa. Onyń esimin bir oblysqa bersek, artyq bolmas.
Jalpy, Qapshaǵaı qalasyn oblys ortalyǵy etý der kezinde qabyldanǵan óte durys sheshim dep sanaımyn. Ol da Túrkistan qalasy sııaqty kúni erteń-aq jan-jaqty órkendep-ósken sáýletti shaharǵa aınalady. Búginde onyń turǵyndary 60 myńnan sál asatyn bolsa, jańa kásiporyndar qurylyp, jańa jumys oryndary ashylǵan soń halyq sany da kóbeıip, jańa ekonomıkalyq ósý ortalyǵy bolatynyna senemin.
Prezıdent «Bul qadamdar aımaqtardy damytý isine tyń serpin beredi dep sanaımyn» – dedi. Qalaǵa taıaý jerde, Іle ózeniniń jaǵasynda áıgili «Tamǵaly tas» eskertkishi bar. Endeshe, Qapshaǵaı qalasy oblys ortalyǵy ǵana emes, tarıhı týrızmdi de damytýǵa jol ashatyn aımaq bolatyny jáne jańa óndirister, jumys oryndary ashylyp, Almaty qalasyna túsip turǵan aýyrlyqty kóterýge úles qosary sózsiz.
QR memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ersultan Bekturǵanov