Erkin Tuqymov: Joldaý – jańa Qazaqstandy damytýdyń bastamasy
«Joldaýdan úlken úmit kútkenimizden bastaıyn. Muny men ınstıtýt qabyrǵasynda birqatar mańyzdy saraptamalyq kezdesýler, áleýmettanýlyq zertteýler, qoǵamnyń túrli salalaryndaǵy ártúrli adamdarmen áńgimelesý barysynda sezdim. Sondaı-aq bul úmitimiz aqtalyp qana qoımaı, kóptegen kúmánshil adamdardyń kózqarastarynan da basym bolǵany qýantady. Meniń oıymsha, bul týraly Prezıdenttiń ózi de aıtty, bul reformalardyń jańa baǵdarlamasynda búkil qoǵamnyń úni estilip, eskerilgenin, onyń UQSK músheleriniń, zańgerlerdiń, saıasattanýshylardyń, táýelsiz jáne memlekettik sarapshylardyń, sonyń ishinde Prezıdent janyndaǵy QSZI usynymdaryn eskere otyryp ázirlengenin kórsetedi»,- deıdi ol.
Sonymen qatar, ol Memleket basshysynyń ǵasyrlar qoınaýynan bastaý alǵan, jańarýmen, jańa ómir men úmittiń bastalýymen ushtasatyn Naýryz merekesi qarsańynda Qazaqstan halqyna Joldaýyn jarııa etýiniń máni zor ekenin aıtty.
«Joldaýdyń kópqyrly bolǵany sonshalyqty, ár adam ózi úshin mańyzdy dúnıe taýyp, nazary ártúrli jaǵdaıǵa túsetini anyq. Ózim úshin mańyzdy 4 tarmaqty anyqtadym:
Prezıdent saıası reformalardyń qajettiligi men ýaqtylyǵyn naqty atap ótti. Olardy júrgizbesek tıimdi ekonomıkalyq damý da, azamattyq qoǵam qurý da, tipti egemendigimiz ben táýelsizdigimizdi saqtaý da múmkin emes ekeni aıtyldy. Men úshin eń mańyzdy messedj osy boldy. Bul álemniń barlyq damyǵan elderiniń jetistigi qalanatyn irgetas: ınklıýzıvti saıasat – ınklıýzıvti ekonomıka men qoǵamnyń bastaýshysy.
Osy turǵydan alǵanda, QR Prezıdentiniń Qazaqstan halqyna Joldaýy jańa Qazaqstannyń bastaýy boldy, óıtkeni Prezıdenttiń jańa bastamalary men reformalaryn qamtý tek bılik organdaryna ǵana emes, sondaı-aq árbir qazaqstandyqqa tikeleı áser etedi.Reformalar reformalar úshin emes, qoǵam úshin, ár azamat úshin jasalýy tıis.
Mańyzy boıynsha ekinshi tarmaq Memleket basshysynyń «qarqyndy ózgerip jatqan jaǵdaılarda eldiń damýyn aıtarlyqtaı tejeıtin shekten tys tóreshildikti joıý qajet» degen tezısi boldy. Jaǵdaıǵa jedel den qoıý kerek, munda bıýrokratııalyq formalızmge jol berilmeıdi, - dedi Prezıdent.
Úshinshi mańyzdy sát, júıe Prezıdentke tuıyqtalmaýy kerek, ókilettikterdi Parlamentke ǵana emes, basqa da ortalyq organdarǵa, sonymen qatar aımaqtarǵa berý qajet degen tezıs boldy. Jergilikti jerlerde kóbirek ókilettikter, quraldar men bıýdjetter beriletin bolady.
Búkil álemniń tájirıbesi kórsetkendeı, birde-bir bılik ortalyqtan máselelerdi sheshe almaıdy, adamdardy tolǵandyratyn barlyq máselelerdi bir jerden qamtý múmkin emes. Bul negizinen turmystyq máseleler: sý qubyryn salý, aýylda jol salý, jergilikti mektepti jóndeý, jas dárigerlerdi, muǵalimderdi tartý, jumys oryndaryn qurý jáne t.b. Munymen oblystyq emes, aýdandyq jáne aýyldyq deńgeılerde jergilikti bılik aınalysýy tıis.
Sonymen qatar, óńirler arasyndaǵy ishki óńirlik ónim kólemi boıynsha alshaqtyq qazirdiń ózinde 10 eselik mánge jetti. Áleýmettik ınfraqurylymmen qamtamasyz etilý deńgeıinde aıyrmashylyqtar saqtalýda. Mysaly, dárigerler sany boıynsha damyǵan jáne artta qalǵan aımaqtar arasyndaǵy aıyrmashylyq 3 ese, aýrýhana tósekteriniń sany boıynsha – 2 ese kóp. Óńirler boıynsha 1 jastan 3 jasqa deıingi balalardy balabaqshamen qamtý kórsetkishteri Almaty qalasynda 13,9%-dan, Túrkistan oblysynda 68,0% aralyǵynda qubylady. Máselen, oblys ortalyǵyna aınalatyn Jezqazǵan qalasynda 2015-2020 jyldary halyqtyń tabıǵı ósiminiń tómendeýi, kóshi-qondyq kemý kórsetkishteriniń ulǵaıýy baıqaldy.
Tórtinshi - saılaý júıesin odan ári jańǵyrtý. Álemdik tájirıbe proportsıonaldy jáne majorıtarlyq júıeniń tandemi, ıaǵnı saılaý júıesiniń aralas modelin qoldaný kóbinese aqtalǵan jáne tıimdi ekenin kórsetedi. Aralas saılaý júıesi: 1) óńirlik ókildikti qamtamasyz etýge jáne óńirlerdiń múddelerin ilgeriletýge; 2) bir mezgilde partııalyq júıeni damytýǵa múmkindik beredi»,- deıdi Erkin Tuqymov.
Spıkerdiń sózinshe, 2022 jylǵy aqpanda QR Prezıdentiniń janyndaǵy QSZI júrgizgen áleýmettik saýalnama nátıjeleri kórsetkendeı, el azamattarynyń 43,7% ǵana saıası partııalarǵa senim bildiredi.
«Shyn máninde, saıası partııalar basqa saıası ınstıtýttarmen salystyrǵanda azamattardyń eń tómengi senimine ıe. Alaıda halyq tarapynan jańa saıası partııalarǵa degen suranys bar. Respondentterdiń jartysyna jýyǵy - 48,4% - eldiń saıası jáne ekonomıkalyq damýyna syndarly balama usyna alatyn jańa saıası partııany qoldaýǵa daıyn»,- dedi ol.