Erkesh Shakeev pen Baýyrjan Isaev Astanaǵa arnalǵan tuńǵysh án qalaı jazylǵany týraly aıtyp berdi
Qazaqstandyq mýzykanyń tanymal ókilderiniń biregeıi Erkesh Shakeevtyń aıtýynsha, atalǵan án Qazaqstannyń jańa astanasynyń belgilenýine oraı «Azııa daýysy» halyqaralyq festıvaliniń negizin qalaýshy Murat Erǵalıevtiń jeke ótinishi boıynsha jazylǵan.
«Ol ýaqytta mýzykalyq týyndy jazý týraly atqaratyn ortaq jumystarymyz kóp edi. Biz birden kelistik. Buǵan qosa, biz bul ándi Naǵıma Esqalıeva men jas ánshi Baýyrjan Isaevtyń oryndaıtyny týraly sheshim qabyldadyq. Ándi óńdeýdi ol jas ári daryndy prodıýsser Ádil Jambakıevke mindettedi», - deıdi kompozıtor ánniń tarıhy jaıly.
Án avtorynyń sózine sáıkes, kóńil serpiltetin ánniń birinshi joly da «Astananyń alǵashqy tańy» dep bastalǵan.
«Maǵan jasalǵan árbir ótinish zor jaýapkershilik artyp, shabyttandyra túsetindikten, ánniń ıdeıasy tóńireginde birshama ýaqyt tuńǵıyq oıǵa berildim. Ózge ánderden oq boıy erekshelendirý úshin de eń alǵashqy jolyna «Astananyń alǵashqy tańy» atty sózdi jazdym. Oramdy oılar kóńil kókjıegimdi keńeıtip ózdi-ózimmen qaıta-qaıta shyrqaı bastaǵanymda-aq týyndynyń dúnıege kelgenin seze qoıdym. Osydan keıin Muratqa qońyraý shalyp, ánniń daıyn turǵanyn habarladym. Ádilmen kezdeskenshe án sońyna deıin jazylyp qoıdy. Ádil kelgennen keıin as úıde oǵan gıtarada shyrqap berip edim, oǵan birden unady. Ándi óńdeýshige unaýdyń ózi de asa mańyzdy», - deıdi ol.
Shyǵarmashylyq - óte kúrdeli qubylys. Tipti ıdeıa tym kóp bolyp ketse de, jup-jumyr týyndynyń ózi de buzylyp ketýi yqtımal. Erkesh Shakeev bir kezderi ánniń keıbir tustaryn, ásirese gıtaralyq solosyn ózgertýdi de oılapty.
«Án Aleksandr Shılmannyń stýdııasynda jazyldy. Dybys rejısseri ózim birneshe jyl boıy úzeńgilese jumys atqarǵan óz isiniń bilgiri Vladımır Maıorov boldy. Al akýstıkalyq gıtarada solony ózim oınadym. Keıde gıtara aralasatyn ánniń tusyn ózgertip jiberýge bel sheshe bastaǵanymda Ádil meni toqtatyp, tunyq shabyttan shyqqan ánge tıiskizbeı qoıdy. Jalpy bul ánniń erekshe qasıeti - tyńdaýshylardyń birden ózine baýrap alǵandyǵynda. Bálkim, sol zamandaǵy rýhymyz, adaldyǵymyz ben rýhanı jaqyndyǵymyz sep bolǵan sekildi», - dep paıymdaıdy kompozıtor.
Murat Erǵalıev bolsa ol án týraly ne oılady? Ol esteligi týraly da Erkesh Shakeev erekshe tolǵanyspen sóz qozǵaıdy.
«Murattyń «Erkesh, biz kesh boıy seniń ánińdi tyńdaýmen boldyq. Bizdiń oıymyzsha, sen minsiz týyndyny dúnıege ákelgen sekildisiń» degeni esimde. Uıalshaq bolmaı-aq qoıaıyn, Murattyń aıtqanyn sózbe-sóz keltirip turmyn. Keıin estýimshe, ánniń tusaýkeseri kezinde uıymdastyrýshylar ony birneshe márte qosqan eken», - deıdi Erkesh Shakeev.
Hıt ánniń avtory «Astananyń alǵashqy tańy» týyndysy elordaǵa ózi arnaǵan ánniń sońǵysy emes ekenin atap ótti. Bilgenimizdeı, Erekeń ózbek kompozıtory Farýh Zakırovpen birge «Ózen jaǵasyndaǵy qala» atty ándi de birge jazyp shyǵypty. Bul ándi ataqty «ıAlla» ansambli oryndap, Astananyń qurmetine ótkizilgen baıqaýda birinshi oryn ıelengen. Sonymen birge, Erkesh Shakeev Nurlan Abdýllın oryndaıtyn «Almatydan Astanaǵa deıingi jol» atty ánniń de avtory eken.
Qazirgi shyǵarmashylyǵy týraly oı qozǵaǵan kompozıtor jańa án jazý baǵytynda úzilis jasaýǵa májbúr bolǵanyn alǵa tartady. Biraq, aıtýynsha, úzilis shyǵarmashylyq daǵdarys nemese sharshaýǵa qatysty emes eken.
«Men ómirlik maqsatymdy oryndap, adamnyń evolıýtsııasynyń shynaıy qundylyǵyna aınalatyn joǵary sanattaǵy mýzykalyq týyndylardy jazyp shyǵamyn degen oıdamyn. Osy baǵytta klassıkalyq janrdan tys aspapty mýzyka qurap shyǵarýǵa sońǵy úsh jyl boıy kúsh salyp kelemin. Osy kúnge deıin London Sımfonııalyq orkestri, London Metropolıtan orkestri, Koroldik fılarmonııalyq orkestr, London Voices hory, Djon Lenehan men vıoloncheldiń sheberi Aleksandr Beılı syndy álemge áıgili óner ıelerimen, «Qazaqstan Kameraty» sımfonııalyq orkestrimen, Almaty sımfonııalyq orkestrimen, Marat Bısenǵalıevteı ataqty skrıpkashymen birlese jumys atqardym. Jýyq arada bul týyndylardyń barlyǵy álemdik mýzykalyq keńistikke taraıtyn bolady», - dep ýáde berdi kompozıtor.
Al «Astananyń alǵashqy tańy» ániniń oryndaýshylarynyń biri Baýyrjan Isaev shyǵarmashylyq úzilis jaıly oılap otyrmaǵanyn aıtady.
«Men qazirgi tańda jańa ánderdi jazyp, Astanada ótetin jeke kontsertime daıarlanyp jatyrmyn. Kontserttiń qashan ótetinin bilmesem de, daıyndyq jumystary qyzý júrip jatyr. Óz tyńdarmandarymnyń kóńilinen shyqqym keledi. Qansha aıtqanmen, elordada turyp jatqanyma bes jyl boldy. Jergilikti halyqqa ózimdi kórsetýim kerek», - deıdi ánshi.
Baýyrjan Isaevtyń sózine sáıkes, Astana jaıly alǵashqy ánge degen qurmet-qoshemet jyldar sanap báseńdemepti.
«Birsypyra ýaqyttyń ótip ketkenine qaramastan, ándi estigen saıyn shabyttana túsemin. Ol ánge baılanysty izgi estelikterim jeterlik. Kúni búginge deıin kontsertterde maǵan ony oryndaýdy suraıdy. Oılap qarasaq, ol Astananyń ánurany bolǵan sekildi. Astananyń qurmetine mereke ótse, meni jyl saıyn osy ándi oryndap berýge shaqyrady. Týyndyǵa degen suranys osy ýaqytqa deıin taýsylmaı kele jatqany meni qatty qýantady», - deıdi ánshi.
«Astananyń alǵashqy tańy» áni Astana kúninde jyl saıyn shyrqalady. 1998 jyldyń 6 mamyrynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentiniń Qaýlysyna sáıkes, Aqmolanyń aty Astana bolyp ózgertildi. Sodan beri jyl saıyn Astana kúni atalyp ótip kele jatyr. Buryn bul mereke qalalyq deńgeıde 10 maýsymda toılanatyn. 2006 jyly Astana kúni 6 shildege aýystyryldy.