Paıyzdyq mólsherlemeni tómendetý - Erdoǵan Túrkııadaǵy ınflıatsııamen qalaı kúresip jatyr

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Bıyl Túrkııanyń ulttyq valıýtasy qatty álsiredi. Inflıatsııa burynǵy shekti mánderden asyp jyǵylyp, keıbir sátterinde 60%-dan asty. Qarasha aıynda Túrkııa prezıdenti paıyzdyq mólsherlemeni tómendetý ınflıatsııa qarqynyn báseńdetýge múmkindik beretinin, óndiriske serpin beretin jáne bıznestiń shyǵynyn tómendetetin qolaıly ekonomıkalyq jaǵdaı týǵyzatynyn aıtyp málemdeme jasaǵannan soń álemdik sarapshylar Túrkııanyń ekonomıkasyna jappaı nazar burdy. Qazirgi kezde bul eldiń ekonomıkasy qandaı jaǵdaıda ekenine Kazinform <a href="https://www.inform.kz/ru/pochemu-prezident-erdogan-verit-v-nizkie-stavki-f6bf1f" target="_blank" rel="noopener">menshikti tilshisi</a> sholý jasady.</p>

Paıyzdyq mólsherleme ázirshe tek ósip keledi

Túrkııa prezıdenti uzaq ýaqyttan beri tómen paıyzdyq mólsherleme saıasatyn jaqtap kelgenine qaramastan jaqynda Ortalyq banktiń ınflıatsııany baqylaýda ustaý maqsatynda paıyzdyq mólsherlemeni áýeli 40%, keıin 50%-ǵa deıin kóterý áreketin únsiz ǵana qoldady. Alaıda sońǵy málimdemesi onyń ınflıatsııa qarqyny báseńdeı bastaǵanda qaıta tómen paıyzdyq mólsherleme saıasatyna oralmaq nıette ekenin kórsetip otyr.

Elde 2025 jyldyń basynda ınflıatsııa deńgeıi 30%-ǵa deıin tómendep, jyl sońyna qaraı 20%-ǵa deıin túsedi degen boljam bar. Túrkııa úkimeti 2026 jyldyń sońyna deıin ınflıatsııa kórsetkishin 10 paıyzdan tómen mánge deıin túsirýge bar kúshin salyp jatyr.

Erdoǵannyń ekonomıkalyq strategııasy

Rejep Taııp Erdoǵanmen buǵan deıin paıyzdyq mólsherlemeniń kóbeıýi aqshany qunsyzdandyryp, el ekonomıkasynyń ósimin tejeıtinin birneshe márte aıtqan bolatyn. Ol óndiriske jáne jumyspen qamtýǵa negizdelgen, paıyzy joǵary kredıtterden ada ekonomıka jasamaqshy. Bul jolda Túrkııa basshysy «paıyzdyq mólsherleme, ınflıatsııa jáne aqsha aıyrbastaý baǵamynan» qurylǵan shyrǵalań sheńberdi tas-talqan etpek. Onyń pikirinshe, paıyzdyq mólsherlemelerdi tómendetý nesıe alýdy qoljetimdi ete túsip, jeke sektordyń damýyna yqpal etedi.

Erdoǵan nesıe alý kezinde joǵary paıyzdyń belgilenýi taýar men qyzmettiń ózindik qunyn ósirip, baǵanyń joǵarylaýyna ákep soǵady dep sanaıdy. Sáıkesinshe, paıyzdyq mólsherlemeni tómendetý, onyń oıynsha, ekonomıkalyq belsendilikti artyryp qana qoımaı, bıznes pen tutynýshylarǵa qarjylyq júktemeni azaıtý arqyly ınflıatsııany tómendetýge qolaıly jaǵdaı jasaıdy.

— Men ekonomıst retinde mynandaı oıǵa bekidim: paıyzdyq mólsherleme tómendese, ınflıatsııa da tómendeıdi. Buǵan esh kúmánderińiz bolmasyn, - dedi Erdoǵan.

Bul málimdeme dástúrli ekonomıkadaǵy «paıyzdyq mólsherlemeni ósirý — ınflıatsııanyń ósýine qarsy amal» teorııasyna qaıshy keledi. Sarapshylar bundaı joǵary ınflıatsııa kezinde tómen paıyzdyq mólsherleme saıasatyn ustaný baǵanyń budan beter ósip, halyqtyń tutynýshylyq qabiletiniń tómendeýine soqtyrady dep dabyl qaǵýda. Alaıda Túrkııa prezıdenti men onyń jaqtastary ózderiniń ekonomıkalyq strategııasy jaqsy nátıje kórsetetinine senimdi.

Jahandyq qarjy naryǵyndaǵy ózgerister jáne ishki naryqtaǵy turaqsyzdyq jaǵdaıynda ınflıatsııa máselesi Túrkııa úshin asa bir ótkir máselege aınalyp otyr. Halyqaralyq sarapshylar men birqatar ekonomısterdiń synyna qaramastan Túrkııa úkimeti aldaǵy aılarda da qazirgi ustanymynan aınymaıtyn sekildi.

Syn-qaterler men ınflıatsııaǵa qarsy amaldar

Bıyl maýsym aıynyń ortasynda Túrkııanyń Ortalyq banki baǵanyń ósýin tejeý úshin paıyzdyq mólsherlemeni bes ese kóterip jiberdi. Bul amal ımporttyń joǵary kórsetkishi jáne ulttyq valıýtanyń kúrt qunsyzdanýy kezindegi joǵary ınflıatsııa jaǵdaıynda jasalýy tıis shara edi. Paıyzdyq mólsherlemeni kóterý ýaqytsha lıra qunyn turaqtandyrýǵa jáne ınflıatsııany toqtatýǵa múmkindik berdi. Alaıda bul óz kezeginde ekonomıkalyq ósimdi tejep, bıznes pen azamattarǵa arnalǵan nesıe ústemesiniń ósýine ákep soqtyrdy.

Ekonomıster «aqsha-kredıt saıasatyn qatańdatý jaqsy áser berýi múmkin, biraq onyń da ózindik keri áseri saqtalady» dep boljaıdy. Joǵary mólsherleme kásiporyndardyń qaryz júktemesiniń ulǵaıýyna, ol óz kezeginde jumyspen qamtýdyń tómendetýine jáne ekonomıkalyq ósimniń tejelýine ákeledi. Osy sebepti Goldman Sachs sekildi ınvestıtsııalyq bankterdiń esebinde aıtylatyn «2024 jyldyń sońynda paıyzdyq mólsherleme tómendeýi múmkin» degen áńgime búginde ınvestorlar men ekonomısterdiń arasynda qyzý talqylanyp jatyr.

Bunyń bárine qaramastan, kóptegen sarapshylar paıyzdyq mólsherlemeni tómendetý qaıtadan ınflıatsııany kúsheıtýi múmkin degen eskertýler de aıtýda.

Al, Túrkııanyń Ortalyq banki bolsa, qazir áliptiń aıaǵyn baǵyp otyr. Tipti, paıyzdyq mólsherlemeni tómendetýdi tek ınflıatsııa qarqyny azaıǵan jaǵdaıda ǵana qarastyrýy múmkin.