Eraly Toǵjanov: Bıbi-Ananyń bizdiń qoǵamǵa sińirgen eńbegi orasan zor

AQTÓBE. QazAqparat - Aqtóbede jazýshy, qoǵam qaıratkeri Bıbigúl Imanǵazınaǵa arnalǵan shyǵarmashylyq kesh ótti, dep habarlaıdy QazAqparat.

Belgili jazýshy, «Bıbi-Ana» qaıyrymdylyq qorynyń prezıdenti, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Bıbigúl Imanǵazınanyń 80 jyldyǵyna arnalǵan «Bıik tulǵa, Bıbi-Ana!» atty shyǵarmashylyq kesh uıymdastyryldy.

Іs-sharaǵa Aqtóbe oblysynyń ákimi Eraly Toǵjanov, QR Parlamenti Senatynyń depýtaty Júsip Nurtóre, qazaqstandyq jazýshylar, qoǵam qaıratkerleri, ardagerler, Bıbigúl Imanǵazınanyń týystary men jaqyndary qatysty.

Eraly Toǵjanov quttyqtaý sózinde qoǵamnyń damýyna eleýli úles qosqan Bıbigúl Imanǵazına adamdardy óziniń ómirlik úlgisimen, rýhanı tózimdiligimen shabyttandyratynyn, qıyn ómirlik jaǵdaıǵa tap bolǵandardyń barlyǵyna qoldaý kórsetkenin atap ótti.

«Siz arqalap júrgen mıssııaǵa baǵa jetpeıdi. Siz talaı kóńili jabyrqaýly janǵa pana bolyp, aıaly alaqanyn usynǵan, erekshe ózińizge tán qaıyrymdy júregińizben jylýlyq syılaǵan jansyz. Qansha jan Sizden qamqorlyq kórdi. Qansha balanyń osy ómirden óz ornyn tabýǵa muryndyq boldyńyz. Qansha jannyń eńbekke aralasýyna yqpal ettińiz. Qoǵamdy damytý jolyndaǵy belsendiligińizge erekshe alǵys aıtamyn. Siz bir suhbatyńyzda «Eki balammen jesir qalǵan tustarda da qaıyspaı, alǵa qadam basýǵa ózime-ózim ýáde etken edim. Múgedek adamdardyń taǵdyryn qalaı sheshýdiń amalyn tabamyn» degen ekensiz. Biz sizdiń sol ýádeńizdi oryndaǵanyńyzǵa jáne múmkindigi shekteýli azamattarǵa úlken qoldaý kórsetip júrgenińizge kýá bolyp kelemiz, óıtkeni olardyń qajettilikteri men umtylystary týraly eshkim bilmeıdi. Ómir jolyńyzdy, eren erligińizdi kúlli qazaq eli maqtan etedi, el damýyndaǵy qaıratkerlik qarymyńyzdy talaı jas býyn ózine úlgi-ónege sanaıdy», - degen Eraly Toǵjanov keshtiń basty keıipkerine alǵys hat pen baǵaly syılyq tabystady.

Sondaı-aq, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Mereke Qulkenov, jýrnalıst, QR Parlamenti Senatynyń depýtaty Nurtóre Júsip, aqyn Ǵalym Jaılybaev, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Marat Áıtimov, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Aqtóbe oblysy boıynsha fılıalynyń tóraǵasy Ertaı Ashyqbaev quttyqtaý sóz sóıledi.

«Aqtóbe jeri – halqymyzdyń dańqty batyrlary, aqyndary men aqyndarynyń otany. Munda uly Ábilqaıyr hannyń, uly batyrlardyń súıekteri jatyr, bul – Tahaýı Ahtanovtyń, Qýandyq Shańǵytbaevtyń, Saǵı Jıenbaevtyń kishi Otany. Bıbi-Ana – bizdiń dańqty ata-babalarymyzdyń isiniń laıyqty jalǵastyrýshysy. Bıbi-Ana týraly aıtatyn bolsaq, bizge erik-jiger, jiger, maqtanysh jáne sózsiz tektilik sııaqty qasıetter aıqyn kórinedi», - dep atap ótti Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Mereke Qulkenov.

Saltanatty rásim barysynda Bıbigúl Imanǵazınanyń jáne ol basqaratyn «Bıbi-Ana» qaıyrymdylyq qorynyń qyzmeti týraly derekti fılm kórsetildi. Qor 90-shy jyldardyń basynda múgedek analardyń máselelerin sheshý úshin qurylǵan. 25 jyl ishinde Bıbigúl Imanǵazına myńdaǵan otbasylardyń máselelerimen tikeleı aınalysady, múgedek analardyń balalaryna joǵary bilim alýǵa múmkindik berdi, júzdegen balalardy JOO-ǵa ornalastyrýǵa qatysyp, kóptegen jerlesteri úshin tirek jáne qoldaý boldy. Ol 20 jyl buryn toq soǵyp, eki qolynan aıyrylǵan Shalqar aýdanynyń turǵyny Taıbek Ótegenovke baǵyt-baǵdar berip, onyń rýhyn kóterýge kómektesti. Búginde Taıbek Ótegenov óz betinshe sharýasyn dóńgeletken, taýyq ósirip, onyń eti men jumyrtqasyn satyp, kásip jasap otyr, esimi oblys qana emes, elimizge belgili. Bul sheksiz meıirimdiliktiń, Bıbi-Ana kórsetken tálimgerlik mysaldardardyń biri ǵana.

Sondaı-aq, Bıbigúl Imanǵazınanyń «Taýqymet» atty alǵashqy romany boıynsha «Asqaq Arman» spektakli sahnalandy. Basylymnan shyqqan kitap qysqa merzim ishinde «Jyldyń eń kóp oqylatyn kitaby» ataǵyna ıe boldy.

Shyǵarmashylyq keshke kelgen kórermenderdiń suraqtaryna jaýap bere otyryp, Bıbi-Ana otyz jyl boıy muqtaj jandarǵa kómektesýge ne nárse kúsh bergenin aıtty, ómirlik qıyn jaǵdaılarǵa tap bolǵan adamdarǵa beı-jaı qaraı almaıtynyn jetkizdi, óıtkeni ol ómirinde kóptegen qıyndyqtardy bastan ótkergen.

«Men árqashan kómekke kelgenderdiń kóz jasyn tyıý úshin barymdy salamyn. Olar ómirdegi qıyndyqtardy jeńip, ádiletsizdikterge kezikpegenin qalaımyn. Osy otyz jyl ishinde men eshqashan bılik basyndaǵylardyń aldynda jeke máselelerimdi kótergen emespin, tek halyqtyń umtylystary men qajettilikteri týraly aıttym. Meniń mıssııam – osy», - dedi Bıbigúl Imanǵazına.

Búginde Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri Bıbigúl Imanǵazına elimizde Bıbi-Ana esimimen tanymal. «Qurmet» jáne «Parasat» ordenderiniń ıegeri, «ALASh» halyqaralyq ádebı syılyǵynyń laýreaty, qoǵam qaıratkeri 1942 jyly 24 jeltoqsanda Aqtóbe oblysy Shalqar qalasynda dúnıege kelgen.