ERÁLІ HAN
Eráli jastaıynan ákesimen birge han keńesterine qatysyp, ákimshilik isterge erte aralasady.
1733 jyly qańtar aıynda Ábilqaıyr hannyń Reseı ımperııasyna jibergen elshiligin basqaraǵan. Bul elshiliktiń quramynda aǵasy Nııazsultan da boldy. 10 aqpanda Ýfa arqyly Reseı astanasyna jetken elshilikti Reseı patshaıymy Anna Ioannovna saltanatty túrde qabyldaıdy. Eráli ákesi Ábilhaıyr hannyń erik qalaýyn bildire otyryp, Reseı patshasynan Kishi júz qazaqtaryna «bıik patsha aǵzamynyń qoldaý kórsetýin» ótinedi.
Eráli Ábilhaıyrdyń amanaty retinde Nııazsultanmen birge Sankt-Peterborda qalady. Olar birte birte Reseı ımperııasynyń otarlaý saıasatynyń shyn syryn tanıdy. Elge qaıtýǵa asyǵyp, Eráli ákesinen amanattyqqa basqa balasyn jiberýdi ótinedi. 1738 jyly Sankt-Peterborǵa úshinshi uly Qojahmetti jiberedi.
Eráli aǵasy Nııazsultanmen birge Orynborǵa jetip, sol jerde biraz kidirip, ákesine habarlamaı jasyryn jaǵdaıda ózi basqaratyn kereı, ýaq, taraqty rýlarynan qarýly kúshter jasaqtap, Syrdyń arǵy betine , Qyzylqum jaǵyna bılik júrgizip jatqan hıýalyqtarǵa shabýyl jasaıdy. Olardy qaraqalpaqtar qonysyna deıin yǵystyrady. Budan soń Erálini 1740 jyly Orta júzdiń tústigin alyp jatqan Syrdyń eki jaq óńirine han kóteredi. Ol aǵasy Nuraly hannyń Ýfaǵa jer aýdarylýyna jáne týysy Aıshýaq sultandy patsha ákimshiliginiń Oral qalasynda ustap, Kishi júzge qaıtarmaýyna baılanysty Reseı ımperııasynyń saıasatyna qarsy narazy toptardyń qozǵalysyna basshylyq jasaǵan. Ol bastaǵan halyq qozǵalysyn ońaı basa almaıtyǵyndyǵyn túsingen Orynbor general-gýbernatory A.A.Peýtlıng qaıtys bolǵan Nuraly hannyń ornyna Kishi júz hany etip Erálini saılaýdy uıǵarǵan. 1791 jyly 4 qyrkúıekte Reseı patshaıymynyń jarlyǵymen Eráli Kishi júz hany bolyp saılanady. Eráli han eldiń jaǵdaıyna qatysty máselelerdi dıplomatııalyq jolmen sheshýge tyrysqan.
Eráli han bolyp saılanǵan keıin de óz ordasyn Syr boıyndaǵy burynǵy ornynan kóshirgen joq. Eráli hannyń áıeli - Hıýalyqtardyń hany Elbarystyń qyzy. Uldary Jantóre, Temir, Bólekeı belgili sultan, keıinnen han bolǵan.
1794 jyly Eráli han qaıtys bolǵannan keıin, 1796 jyly qazan aıynda ǵana Nuraly hannyń balasy Esimniń han bolyp saılanǵany jarııalanady.
Derek kózi:
Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 3 tom.