ER ESІMІ EL ESІNDE: UOS ardageri B.Myrzahmetov jaıly úzik syr
Ońtústik óńirdiń Maqtaaral aýdanynda úlken shańyraq Myrzahmetovtar áýleti áý bastan qarapaıymdylyǵymen, yntymaǵymen el ishinde abyroıǵa ıe bolǵan. Atamyz Baqtııar Myrzahmetuly syndarly jyldary halyq tynyshtyǵyn buzǵan fashıstermen soǵysýǵa attanǵan. Jalpy, atamyz 1939 jyly áskerı boryshyn ótep júrgen kezinde-aq KSRO men Fınlıandııa arasyndaǵy soǵysqa qatysqan eken.
1941 jyly fashıstik Germanııa KSRO elderine soǵysty bastady. Jer-jerden ultynyń qamyn oılaǵan erkek ataýly, sonyń ishinde jas órender eshteńeden qaımyqpastan qandy maıdanǵa attanyp jatty. Olardyń arasynda buǵan deıin soǵystyń aşy dámin tatqan, nebári 23 jastaǵy atamyz Baqtııar Myrzahmetuly da bar edi. Ol 1941-1943 jyldary Shyǵys jáne Batys maıdanda, 1943-1944 jyldary 4-shi Ýkraına maıdanynda erlikpen jaýǵa qarsy soǵysty. Ór minezdi qazaq jigitiniń erligi elenbeı qalmady. 1941 jyly KSRO Qorǵanys Halyq komıssarıatynyń buıryǵymen leıtenant áskerı shenin aldy. Jalpy, ol 1938 jyldan bastap, 1946 jylǵa deıin KSRO Qarýly kúshteriniń qatarynda 3-shi razrıadtaǵy «zapastan tys jaýynger», «otrıad komandıri», «vzvod komandıri», «batalon komandıri» bolyp adal, qaltqysyz qyzmet etti. Uly Otan soǵysyna qatysqany úshin túrli medaldar men ordenderdi keýdesine taqty. Soǵystyń aıaqtalýynyń 20 jyldyǵyna oraı, «KSRO Qarýly kúshteriniń 50 jyldyǵy», 1978 jyly «Eńbek ardageri» atty ordendermen marapattalǵan.
1946 jyly óz eline amandyqpen oralǵan Baqtııar ata ózi týyp ósken Qyzylqum aýylynda keńshar nusqaýshysy bolyp eńbek etedi. 1954 jyly Tashkent qalasyndaǵy pedagogıkalyq ýchılışeniń «dene shynyqtyrý» páni muǵalimi mamandyǵyn alyp shyqty. Sol sátten bastap surapyl maıdannan oralǵan ardagerdiń qalǵan ǵumyry aýyl mektebinde ustazdyq etýmen, shákirtterine tálim-tárbıe berýmen ótti.
Batyr atamyz maıdannan oralǵannan keıin Qyzdarkúl apamyzǵa úılenip, 5 balanyń ákesi atandy. Alaıda taǵdyr taýqymetimen Qyzdarkúl apa erte dúnıeden ozyp, 5 bala jetimsirep qalady. Baqtııar ata keıinnen qaısar da er minezdi Saparaı apaǵa ekinshi ret úılenedi. Ardaqty apamyz Myrzahmetovtar áýletiniń urpaǵyn jalǵastyryp, 2 ul 1 qyzdy dúnıege alyp keldi.
1986 jyly Baqtııar atany sum ajal bul fánıden alyp ketti. Búginde Salıqaly ana Saparaı apamyz áýlet oshaǵynyń tútinin sóndirmeı, ulyn uıaǵa, qyzyn qııaǵa qondyrdy. Dáriger, kásipker, áskerı qyzmetker, kásibin ıgergen balalary búginde Qazaqstannyń túrli qalalarynda qyzmet etip jatyr. Áke jolyn qýǵan marqum Álıhan atty uly áskerı qyzmetker bolyp, eliniń tynyshtyǵyn kúzetti. Búginde atamyzdyń 5 ul, 3 qyzynan 33 nemere, 35 shóbere ósip-ónip, óńirimizdegi úlgili, úlken otbasyǵa aınalyp otyr.
«Er esim el esinde», demekshi qazaqtyń batyry Baqtııar Myrahmetuly ózi súrgen ǵumyrynda jasaǵan erligimen artynda qalǵan urpaǵyna úlgili áke, ata retinde máńgilik jadymyzda saqtalyp qalady. Eshkim de ómirge batyr bolyp kelmeıdi, tek boıynda namysy, jigeri bar azamattar ǵana batyr bolyp qalyptasady. Sondyqtan búgingi urpaqty basymyzǵa kún týar jaǵdaıda esh nárseden taısalmaıtyn jigerli, ór minezdi etip tárbıeleý maqsatymyzǵa aınalýy tıis dep oılaımyn!