Epıdemııa kezinde juqpaly aýrýlardan qalaı qorǵaný kerek — dáriger keńesi

<p>PETROPAVL. KAZINFORM — Tumaý men jiti respıratorlyq vırýstyq ınfektsııalar adamǵa qolaısyzdyq qana týdyrmaı, asqynǵan jaǵdaıda COVID sııaqty aǵzaǵa qaýipti bolýy múmkin.</p>

Mundaıda tynys alý organdaryna, júrek-tamyr jáne júıke júıesine kúsh túsip, mıǵa qan quıylýy, ıntoksıkatsııa, pnevmonııa jáne júrek jetkiliksizdigi bolýy múmkin.

Sońǵy kezde órshigen juqpaly aýrýlardyń aldyn alý úshin ne isteý kerek?

Soltústik Qazaqstan oblysy sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamentiniń bólim basshysy Saltanat Bekqojına birneshe keńes berdi.

Infektsııany juqtyrý qaýpin azaıtý úshin juqpaly aýrýlar órshigen kezde qoǵamdyq oryndarǵa barýdan bas tartý qajet.

Statıstıka boıynsha, tumaý men JRVI, COVID-ti juqtyrýdyń jańa jaǵdaılary qoǵamdyq oryndarda, buqaralyq is-sharalarda bolǵandardan jıi anyqtalady.

Eger barý mindet bolǵan jaǵdaıda maskany taǵyp, antıseptıkti jıi paıdalaný kerek. Mamannyń aıtýynsha, ınfektsııadan saqtanýdyń eń tıimdi joly — jeke bas gıgıenasyn saqtaý. 

«Daladan úıge kelgennen keıin nemese aýyrǵan adamdarmen baılanysta bolǵannan soń, tamaqtanar aldynda mindetti túrde qoldy jýý kerek. Jaı ǵana shaıyp qoımaı, qolyńyzdy barlyq jaǵynan sabynmen jáne kem degende 15-20 sekýnd jýyńyz. Qolyńyzdy tyıyp, kóz, aýyz nemese murynǵa tıgizýdi toqtatyńyz. Siz kúnine qansha ret betińizdi ustaıtynyńyzdy bilesiz be?! Bul janasýlardyń árqaısysy ólimge ákelýi múmkin. Sondyqtan, ásirese kóshede qolyńyzdy betińizge tıgizbeı, ár qımylyńyzdy qadaǵalap úırenińiz», — deıdi sanıtar dáriger.

Qorǵanýdyń taǵy bir joly — maska taǵý.

Bul adamdy juqpaly aýrýdan 100% qorǵamasa da, ınfektsııany juqtyrý nemese aýyrǵan jaǵdaıda basqalarǵa taratý qaýpin birshama azaıtady. 

Sondaı-aq maska taqqan kezde qoldy murynǵa, aýyzǵa aparý qıyndaı túspek. 

«Tıimdi qorǵaýdyń qosymsha quraly — muryndy teńiz sýyna negizdelgen preparattarmen jýý. Aǵzanyń juqpaly aýrýlarǵa tótep berýin, jalpy ımmýnıtetti kúsheıtý úshin dárýmender men adaptogenderdi — eleýterokokk, adamtamyr jáne ehınatseıa tunbalaryn qabyldaý da paıdaly. Kúndelikti tutynatyn ónimderde aqýyzdardyń, maılardyń jáne kómirsýlardyń jetkilikti mólsherde bolýy mańyzdy. Kókónister men jemisterdiń, jıdekterdiń, shópterdiń, aqýyzdy taǵamdardyń — maısyz et, qatty bıdaıdan jasalǵan makaron, súzbeniń bolýyna erekshe nazar aýdarý kerek», — deıdi Saltanat Bekqojına.

Epıdemııa kezinde jaqsy uıyqtap, kún tártibin saqtaý kerek. Bul sonymen qatar ımmýnıtetti nyǵaıtýǵa kómektesedi.

Taza aýada únemi serýendeý jáne qalypty fızıkalyq belsendilik deneniń qorǵanys kúshterine jaqsy áser etedi.

«Bólmeni únemi jeldetip otyrý, aýany ylǵaldandyrý, jumys isteıtin jáne demalatyn úı-jaılardy jıi ylǵaldy jýyp-tazalaý — vırýstardy joıady. Gadjetterdi, keńse jabdyqtaryn jáne qol tıetin ústel betin jıi dezınfektsııalańyz. Alaıda, antıseptıkti tehnıkaǵa tikeleı shashyratpaı, ony aldymen sýlyqqa seýip, tek sodan keıin gadjetti súrtińiz.1,5-2 metr qashyqtyqty saqtańyz. Bul óte qarapaıym, biraq tıimdi jumys isteıtin ereje ekendigi dáleldendi», — deıdi sanıtar dáriger.

Tumaýdyń aldyn alýda vaktsınatsııanyń kómegi zor.

Mamannyń aıtýynsha, ásirese balalar men qarttar, ımmýnıteti tómen adamdar, dıabetıkter, sondaı-aq medıtsına qyzmetkerleri men densaýlyq saqtaý mamandary mindetti túrde ekpe qoıdyrǵan jón. 

Al aýrýdyń belgileri paıda bolǵan jaǵdaıda úıden shyqpaı, dárigerdi shaqyrtý kerek. Ol aýrýdy emdeý úshin qajetti usynystar beredi. Der kezinde qoldanylǵan em asqynýǵa jol bermeıdi. 

Buǵan deıin SQO-da 9 adamnyń koronavırýs juqtyrǵanyn aıtqan edik.

JRVI-men syrqattanǵandar sany ótken jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 2,4 ese artqanyn aıtqan edik.