Energetıka mınıstrligi óńirlerdegi qoqys deńgeıin qadaǵalaıdy
Vıtse-mınıstrdiń aıtýynsha, barlyq óńirlerde turmystyq qatty qaldyqtardy qaıta óńdeýde zamanaýı tehnologııalardy engizý boıynsha qadamdardy baǵalaýdyń ádistemesi daıarlandy.
«Atalǵan ádisteme ótken kezeńde ákimdikter jumysynyń sapasyn obektıvti baǵalaýǵa jáne qaldyqtar salasynda aldaǵy jyldarǵa olardyń qyzmetin jaqsartýdy yntalandyrýǵa baǵyttalǵan. Sonymen qatar, mınıstrik atalǵan ádistemege sáıkes, baǵa qoıý tásilimen qaldyqtardy paıdalaný salasynda ákimdikter qyzmetine monıtorıng júrgizýdi eskerip otyr. Ary qaraı baǵalaý qorytyndysyn Prezıdent Ákimshiligine jiberýdi qarastyrýdamyz», - dedi.
Aıta keteıik, 2019 jyldyń 1 qańtarynan bastap aldyn ala qaıta óńdeýsiz turmystyq qatty qaldyqtardy polıgondarǵa jetkizýge tyıym salatyn Ekologııalyq kodekstiń normalary kúshine enedi.
«Bul óz kezeginde plastmassa, plastık, polıetılen, makýlatýra, karton, shyny buıymdarǵa qatysty. Osyǵan baılanysty áriptesterimdi zańnama normalarynyń oryndalýyn qamtamasyz etýge shaqyramyn. Óıtkeni az ýaqyt qaldy», - dep eskertti Sábıt Nurlybaı.
Energetıka mınıstrliginiń málimetinshe, bıylǵy 8 aıda Qazaqstanda úsh mln tonnadan astam turmystyq qatty qaldyqtar jınaldy. Onyń ishinde 330 myń tonnaǵa jýyǵy qaıta óńdeldi. Bul kórsetkish jalpy kólemnen 10,5 paıyz shamasynda. Jasyl ekonomıkaǵa kóshý tujyrymdamasyna sáıkes, 2030 jylǵa qaraı qaldyqtardy qaıta óńdeý úlesin 40 paıyzǵa, al 2050 jylǵa deıin 50 paıyzǵa deıin jetkizý qajet. Qazirgi kezde elimizde qaldyqtardy suryptap, qaıta óńdeıtin 130-dan astam kásiporyn bar.