Eńbek jolyn polıtsııada bastaǵan: Maıqaıyńda tabylǵan sońǵy qutqarýshy jaıly ne bilemiz
Maıqaıyńdaǵy oıyqqa avtobýspen birge túsip, qaza tapqan Aıyp Tileýbergenov kásibı áskerılendirilgen avarııalyq-qutqarý qyzmetteriniń respýblıkalyq ortalyq shtaby Pavlodar fılıalynda jedel avtokólik júrgizýshisi bolyp eńbek etken.
Marqumnyń denesi apat ornyndaǵy topyraq arasynan eń sońǵy bolyp qazyp alyndy.
Aıyp Tileýbergenov zaıybymen birge otbasynda 2 ul jáne 1 qyz bala tárbıelep ósirgen. Uldary 32 jáne 30 jasta bolsa, qyz bala 2008 jyly dúnıege kelgen.
Marqum qutqarýshy eńbek jolyn alǵashqyda quqyq qorǵaý salasynda tártip saqshysy bolyp bastaǵan.
Keıin densaýlyǵyna baılanysty ol salamen qosh aıtysýǵa týra kelipti.
Odan soń ár jyldary «Maıqaıyńaltyn» AQ-da, Maıkóbedegi kómir kenishinde, keıingi 6-7 jylda kásibı áskerılendirilgen avarııalyq-qutqarý qyzmetteriniń respýblıkalyq ortalyq shtaby Pavlodar fılıalynda eńbek etken.
— Ákemizdiń minezi óte sabyrly, baısaldy adam edi. Ár nársege baıyppen qarap, týralyǵyn aıtatyn. Tehnıkany júrgizip qana qoıǵan joq, isten shyqsa óz qolymen jóndeı beretin sheber adam boldy. Ákemiz óte aǵaıynshyl, baýyrmal edi. Ózderi otbasynda 10-nan astam aǵaıyndy, er balalardyń úlkeni — ákemiz bolǵan. Artynan ergen ini-qaryndastaryna únemi kómektesip, qolushyn berip júretin, -dep eske aldy qutqarýshyny ekinshi uly Meıirbek Tileýbergen.
Birde Meıirbek balalyqpen ákesiniń týystary úıdegi garajǵa jıi kelip, kóligin ákesine jóndetip mazany alatynyna shaǵymdanypty.
Muny ákesine aıtqan eken, sonda Aıyp aǵa: «Ekinshi qaıtara mundaı sózińdi estimeıin, baýyrlar únemi bir-birine járdemdesýi kerek. Eger olarǵa qajet dúnıe qolymda bar bola tura bere almasam, qolymnan keletin kómegimdi kórsete almasam týysqandyǵymyzdyń quny kók tıyn», -degen eken.
«Ákemniń bul aıtqany ómirlik sabaq boldy», — deıdi uly.
A.Tileýbergenovtiń ózi Baıanaýyldyń Aqshı aýylynda 1968 jyly týǵan. Taǵdyr bıylǵy 56 jasqa tolý (12 qańtar kúni) týǵan kúnin otbasynda atap ótýge jazbady.
«Arada jeti aıǵa jýyq ýaqyt ótkende ákemizdiń múrdesi shahta oıyǵynan qazyp alynǵany biz úshin qýanyshty ári qaıǵyly oqıǵa bolyp otyr. Habardy estigende ári qýandyq, ári ákemizdiń endi ortamyzda bolmaıtynyna kózimiz jetkendikten qatty qaıǵyrdyq. Qabyrǵamyz qaıysady. Halqymyzda „Basqa tússe, baspaqshyl“ degen naqyl bar. Taǵdyrdyń bul synyna tózýge týra kelip tur. Mundaı qaıǵy-qasiretti ózge otbasylardyń basyna bermesin», -deıdi Meıirbek Aıypuly.
Eske sala keteıik, 4 qańtarda Pavlodar oblysyndaǵy Maıqaıyń altyn kenishinde ishinde adamdar bar avtobýs jer astyna túsip ketti.
Oqıǵa ornynan eki adamnyń máıiti tabyldy.
Keıin qutqarýshylar topyraqtyń jıi qozǵalýyna baılanysty jer qazý jumystaryn toqtatty.
Al mamyr aıynda Maıqaıyń altyn kenishinde qos qutqarýshyny izdeý jumystary qaıta jandandy.
19 shildede úshinshi qutqarýshynyń múrdesi tabylǵan edi. Marqum Aıdos Shaımerdenniń denesi 70 metr tereńdikten qazyp alynǵan.
Al búgin oıyqqa túsip ketken avtobýs joǵary shyǵaryldy jáne sol kólikte bolǵan sońǵy adamnyń denesi tabyldy.