Eń tereń uńǵyma Azııadaǵy rekordty jańalady - sheteldegi qazaq baspasózi
8 myń 600 jyldyq tarıhy bar nan tabyldy - TRT
Konıanyń Chýmra aýdanynda ornalasqan, neolıt dáýirinde shamamen 8 myń adam birge ómir súrgen Chatalhóıúkte júrgizilgen qazba jumystary kezinde 8 myń 600 jyldyq nan tabyldy, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly.
Atalǵan BAQ-tyń Dúnıe júzindegi alǵashqy eldi mekenderdiń biri Chatalhóıúkte «Mekan 66» dep atalatyn aımaqta irgeles balshyq kirpish úılerge joǵarydan kirýge bolatyn pesh qurylymy tabyldy.
Aıta keteıik, Túrkııada burynǵy dáýirlerden qalǵan kóptegen oryndar bar. Chatalhóıúk neolıtıkalyq aımaǵy – osylardyń biri.
Bıdaı, arpa, burshaq tuqymdary jáne taǵam bolýy múmkin palma kólemindegi olja negizinen qıraǵan peshtiń aınalasynda tabyldy.
«Chatalhóıúkte tabylǵan bul oljanyń dúnıedegi eń kóne nan ekenin aıqyn. Bul organıkalyq qaldyqtardy baqylaý, taldaý jáne merzimin eskere otyryp, bul shamamen 8 myń 600 jyl bolǵan nan dep aıta alamyz», deıdi qazba tobynyń jetekshisi jáne Anadolý ýnıversıtetiniń oqytýshysy dotsent Alı Ýmýt Túrikjan.
QTJ Qytaıdan tasymaldaý geografııasyn keńeıtýde – «Halyq gazeti»
Tszıansý provıntsııasynyń (QHR) Nankın qalasynda "QTJ" UK" AQ Basqarma tóraǵasynyń logıstıka jónindegi orynbasary Erlan Qoıshybaev Tszıansý provıntsııasynyń halyq úkimeti Kólik departamentiniń jáne osy provıntsııanyń eń iri memlekettik saýda toby Jiangsu SOHO Holdings Group basshylarymen kezdesti.
Bul týraly Qytaıdyń «Halyq gazeti» basylymy «Kazakhstan Today»-ge silteme jasap habarlaıdy.
Atalǵan BAQ-tyń keltirgen málimetine súıensek, kezdesý barysynda "KTZ Express" AQ jáne Jiangsu International Rail Freight Express strategııalyq yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıǵan. Sonymen qatar, konteınerlik poıyzdardy Qazaqstan arqyly, onyń ishinde Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵdary (THKB) boıynsha birlesip uıymdastyrý jáne jóneltý jónindegi ýaǵdalastyqqa qol jetkizgen.
Aıta keteıik, aǵymdaǵy jyldyń basynan bastap Yuxinou jáne QTJ Nankınnen (QHR) Apsheronǵa (Ázirbaıjan) jetkizý merzimi orta eseppen 18 kúnge deıin THKB boıynsha birlesken servıs uıymdastyrǵan.
Sondaı-aq Qytaıdyń «Halyq gazeti» basylymynda «2023 jyly Qazaqstannyń Qytaıǵa aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń eksporty 1 mlrd dollardan asty» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
Qytaıdyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Chjan Sıao QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Aıdarbek Saparovmen kezdesken.
«QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń habarlaýynsha, 2023 jyly Qazaqstannyń Qytaıǵa aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń eksporty 2 esege ósip, 1 mlrd dollardan asty», dep jazady qytaılyq BAQ.
Mońǵolııada apattan 2 mıllıonnan astam bas mal óldi - «Jenmın jıbao»
23 aqpanǵa deıin bul elde 2 mıllıon 8946 bas mal qaqaǵan aıaz ben qarly borannan ólgen. Bundaı jaǵdaı aldaǵy ýaqytta da jalǵasýy múmkin, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Jenmın jıbao» portaly Mońǵolııanyń Tótenshe jaǵdaılar bas mekemesiniń aqparatyna silteme jasap.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Mońǵolııa bıyl sońǵy 50 jyldaǵy eń qatty qarly borandy bastan ótkerýde. Іri kólemdegi shyǵyn Mońǵolııanyń bıylǵy mal eksportynyń saýdasyna áser etýi ábden múmkin.
Mońǵolııa ulttyq meteorologııalyq jáne qorshaǵan ortany baqylaý bıýrosynyń jańalyqtaryna sáıkes, 2023 jyly qystyń basynan beri mal jaǵynan buryn-sońdy bolmaǵan aýyr shyǵynǵa ushyrady. Bundaı qatty qys 1975 jyldan bergi eń joǵary rekordty jańartty.
Ónerli búldirshin Іńkár Dáýletbekqyzy - janadauir.com
Osy aptada mońǵolııalyq «Jańa dáýir» basylymy ónerli búldirshin Іńkár Dáýletbekqyzy týraly jazǵan.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, ol Nogoonnýýr sumyny(aýdany) jalpy bilim beretin mektebiniń 5-synyp oqýshysy. 3 jasynan bastap ánshi balapan saıysyna, ártúrli bı saıystaryna qatysyp, balabaqshany «Sumyndyq ónerli búldirshin» nomınatsııasymen aıaqtaıdy.
Іńkár Dáýletbekqyzy Ulanbatyr qalasynda ótken «Hún domog» balalar festıvaline qatysyp arnaıy júldemen marapattalǵan eken. 2022 jáne 2023 jyldary bıshi ustaz, MMOQ Aınur ıÝraqyzynyń komandasyna kelip, sol jyldary birshama tabystarǵa jetken.
Atap aıtqanda, Reseı eliniń «Gorno-Altaı», «Barnaýl» qalalarynada ótken halyqaralyq bı saıystaryna «Dombyrashy qyz» jeke jáne top bıimen qatysyp, tabys bıiginen kóringen.
Sondaı-aq, Іńkár Dáýletbekqyzy Qazaq, Mongol, Orys, Úndi bılerin bıleıdi. 2022 jyly sumynnyń úzdik oqýshysy bolsa, 2023 jyly aımaqtyq úzdik oqýshy marapatymen syılanǵan.
«Alǵa asqaq arman, bıik maqsat qoıyp oqýym men ónerimdi qatar alyp júremin» deıdi Іńkár. Endeshe biz de Іńkárǵa tabystar tileımiz», dep jazady mońǵolııalyq basylym.
Ózbekstan men Qazaqstan birlesken jobalar boıynsha máselelerdi sheshý mehanızmin ázirledi - «ÓzA»
Ózbekstan Respýblıkasy Investıtsııalar, ındýstrııa jáne saýda mınıstri Lazız Qýdratov pen Qazaqstan Respýblıkasy Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Arman Shaqqalıev onlaın formatta kelissózder júrgizdi.
Bul týraly ózbekstandyq «ÓzA» aqparattyq agenttigi habarlady.
Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, ınvestıtsııalar, ındýstrııa jáne saýda mınıstriniń habarlaýynsha, mınıstrlikter men vedomstvo basshylarynyń qatysýymen ótken kelissózder aıasynda joǵary deńgeıdegi sapar nátıjeleri boıynsha ýaǵdalastyqtardy iske asyrý barysy jan-jaqty talqylandy. Sonyń ishinde ınvestıtsııa jáne saýda kelisimderi men ekijaqty kún tártibindegi basqa da ózekti máseleler qarastyrylǵan.
«Hımııa, elektrotehnıka, mashına jasaý, aýyl sharýashylyǵy salalarynda birlesken jobalardy júzege asyrýdyń praktıkalyq sharalary, sondaı-aq bar máselelerdi birlesip sheshý tetikteri ázirlendi», delingen dep jazady «ÓzA».
Kelissózder sońynda birlesken bastamalardy jedel júzege asyrý barysynda týyndaıtyn máselelerge jedel den qoıý maqsatynda mınıstrlikter men vedomstvolardyń jaýapty basshylaryna tıisti tapsyrmalar berilip, iske asyrý merzimderi belgilenip, osyndaı jumys kezdesýlerin ótkizý tájirıbesi kelisilgen.
Qytaıdyń eń tereń uńǵymasy Azııadaǵy rekordty jańalady – CNR
Qytaıdyń alǵashqy 10 000 metrlik tereń jerasty ǵylymı barlaý uńǵymasy resmı túrde 10 000 metrlik belgiden ótti. Bul Qytaıdyń tereń jer qoınaýynda úlken serpiliske qol jetkizgenin kórsetedi, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy».
Qytaı munaı toby Tarym munaı alaby atqarýshy jorasy partııa qyzmet kómıtetiniń tóraǵasy Ýan Chınhýanyń aıtýynsha, Taklamakan 1-shy uńǵymasy 10 000 metrden astam burǵylaýdan keıin álemdegi ekinshi tereń uńǵyma jáne Azııadaǵy birinshi tereń uńǵymaǵa aınaldy. Bul ken oryndarynyń mańyzdy kezeńi bolyp tabylady. Tereń jerdegi bul ǵylymı zertteýler munaı men gazdy barlaýdy maqsat etken.
Aıta keteıik, uńǵymanyń tereńdigi 11 myń 100 metr dep jobalanyp, burǵylaý jumysy ótken jyly 30 mamyrdan bastalǵan bolatyn.
«Qytaıdyń alǵashqy on myń metr tereńdiktegi jer asty tekserý uńǵymasy boldy. Bul Qytaı eliniń tereń jer qyrtysyn zertteý salasyndaǵy eń úlken jetistikke qol jetkizgendiginen derek beredi», dep jazady qytaılyq basylym.