Eń sapaly jáne eń nashar joldar qaı óńirlerde

<p>2023 jylǵy qańtar-qazan aralyǵynda tas jol men temirjol qurylysy salasyndaǵy negizgi kapıtalǵa quıylǵan ınvestıtsııa ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda birden 42,5%-ke artyp, 274,1 mlrd teńgege jetti.</p>

Kazinform bul týraly Finprom-ǵa silteme jasap habarlaıdy.

Investıtsııalardyń kóp bóligi, ıaǵnı 226,1 mlrd teńge tas jol qurylysyna jumsalǵan. Jyldyq ósim – 23,4%. Onyń ishinde jol men avtomagıstral qurylysy salasyna 170,6 mlrd teńge, qurylys, qaıta jóndeý, jóndeý jumystary, aqyly qozǵalys pen halyqaralyq jáne respýblıkalyq mańyzy bar ortaq paıdalanýǵa arnalǵan joldardy ustaýǵa 55,5 mlrd teńge jumsaldy.

Temirjol men metro qurylysyna 48 mlrd teńge ketti, bir jyl buryn bul kórsetkish 9,1 mlrd teńge bolǵan. Jyldyq ósim – 5,3 ese.

Óńirler boıynsha Qaraǵandy oblysynyń joldaryn jóndeýge eń kóp ınvestıtsııa quıylypty: 62 mlrd teńge. Bir jyl burynǵy kórsetkish – 5,9 mlrd teńge. Ósim – 10,6 ese.

Ekinshi jáne úshinshi qatarǵa Jańaózen (58 mlrd teńge) men Batys Qazaqstan oblystary jaıǵasqan. Osy sektor boıynsha eń az qarjy Ulytaý oblysyna jumsalypty: 96,3 mln teńge ǵana, bir jyl burynǵy kórsetkish – 455,2 mln teńge.

Kólik mınıstrligi basshysynyń sózinshe, jyl saıyn eldegi joldardy qamtamasyz etip, ustap turýǵa 60 mlrd teńge kóleminde qarjylandyrý qajet. Bıýdjetke túsetin salmaqty azaıtý maqsatynda kezeń-kezeńimen aqyly jol bólikteri engizilip jatyr. Qazirgi kúni aqyly júıe 3,2 myń tas jolǵa engizilgen. 11 aı ishinde 26 mlrd teńgeden astam qarjy jınaldy. Kelesi jyly taǵy QR-daǵy 1,2 myń shaqyrym joldy aqyly etý josparlanǵan.

«QazAvtoJol» UK» AQ jyldyq esebi deregi boıynsha, 2022 jyly respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldaryn ustap turýǵa 113,6 mlrd teńge bólingen. Bir jyl burynǵy soma – 95,8 mlrd teńge bolatyn. Qarjy 100% ıgerildi. Bólingen qarjy aıasynda 157 nysanǵa kúrdeli jáne ortasha jóndeý júrgizildi (45-ne kúrdeli jóndeý, 112-ne ortasha jóndeý). 1079,4 shaqyrym jol paıdalanýǵa berildi.

Jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy respýblıkalyq mańyzy bar tas joldar úlesi 2022 jyly 91% bolsa, aldyńǵy jyly 90% edi.

Óńirler boıynsha, 2022 jyly Jetisý oblysy joldary 99% jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıda bolyp shyqty. Úzdik úshtik qatarynda Pavlodar (96,5%) jáne Túrkistan (95,2%) oblystary bar. Eń nashar kórsetkish Abaı (77,9%), Ulytaý (78,3%) jáne Batys Qazaqstan (85,6%) oblystarynda tirkeldi.