Elý jylda - el jańa
Aýyl bıyl, Táýelsizdigimizdiń 25 jyldyǵy tusynda el aǵasy bolar elýdi eńserdi. Áýbasta temirjolshylar qonystanǵan shaǵyn qystaq qana bolǵan aýyl ósti, órkendedi. Aýmaǵy 3063 gektarǵa sozylyp, irgesin temirjolshylar stansasynan bastaý alǵan Mańǵystaý aýyly óz aldyna otaý tikken 5 aýylǵa bólindi. Mańǵystaý-1,2,3,4,5 turǵyn massıvteri bolyp keńeıdi. Jylyna shamamen 8 paıyzǵa kóbeıip otyratyn halyq sany 28 myńnan asty. 65 kópqabatty úıi, 4364 turǵyn úı aýlasy, 4 orta mektep, 10 balabaqsha, 2 mektepke deıingi shaǵyn ortalyq, 1 dárigerlik ambýlatorııa, 2 aýla klýby, 1 sport, 1 óner mektebi, 5 ashyq sport alańy, 11 balalar oıyn alańqaıy, 1 ortalyq kitaphanasy, 2 úchaskelik polıtsııa tirek pýnkti, 203 kásipkerlik nysany bar, ózge de mekemeler ornalasqan eldimekenge aınaldy. Biraq biz búgin «stansanyń» búkil tarıhyn tizbektemeımiz, 50 jyldyq ómiri men osynsha ózgergeni bar aýyldyń basty jańalyǵy nede? Osy suraqpen aýdan ákiminiń turǵyn-úı kommýnaldyq sharýshylyǵy máseleleri boıynsha orynbasary Nurlybek Jolbaevqa jolyqqan edik.
- Nurlybek Bergenqululy, bıyl aýdan ortalyǵy ornalasqan Mańǵystaý aýyly mereıli jasynda. Onyń ótkeninen de, keleshek josparynan da bir kisideı habardarsyz. Ataýly dataǵa oraı ózińiz úılestirip otyrǵan salada mańǵystaýlyqtardy qandaı qýanyshty habar kútýde?
- 1960 jyldary temir jol mekemelerimen birigip alǵashqy kirpishteri qalana bastaǵan qystaqtyń qazir qalaı ózgergeni ózderińizge de belgili. Bıylǵy 50 jyldyq mereıtoıy qarsańynda taǵy da jaqsy jańalyqtar oryn alýda. Búkil oblysqa temir jol arqyly kiretin jalǵyz qaqpa osy aýylda ornalasqan. Mereıtoıǵa qarsy vokzal aýmaǵy keńeıtilýde. 1969 jyldary irgesi qalanǵan vokzaldyń aldy sol kezderge yńǵaılap salynǵandyqtan, kelip-ketýshilerge tarlyq etetin. Kólikteri turaqqa syımaǵan júrgizýshiler «temir tulparlaryn» kópqabatty úılerdiń aldyna qaldyryp, aýlanyń arasymen júretin. Soǵan baılanysty vokzal aýmaǵyn keńeıtý jospary jasalyp, jumystary júrý ústinde. Qazir 250-300 kólikke deıin sııatyn qosymsha oryndar salýdamyz.Ústimizdegi aıdyń aıaǵyna tolyq daıyn bolady. Bul jumys bitkesin, vokzaldyń aldyna kólik kirmeıtindeı qylyp, basqa da qosymsha josparlarymyzben jolaýshylarǵa ońtaıly jaǵdaı jasaımyz. Sonymen qatar jol júrýshilerine qolaıly jaǵdaı qalyptastyrý baǵytynda ótken aıdyń sońyndaaýyldaǵy temir jol ótkeli janynan aınalma joldyń qurylysyn aıaqtap, qoldanysqa berdik.
Jalpy atalǵan jumystar aýdandyq qurylys bóliminiń tapsyrysy boıynsha «Mańǵystaý aýylyndaǵy temir jol vokzaly mańyn abattandyrý jáne avtokólik turaǵyn keńeıtý jáne aınalma jol salý» jumystaryna bólingen qarjyǵa sáıkes júzege asýda. Memlekettik satyp alý zańy negizinde ótkizilgen konkýrs boıynsha qurylysty «SIKO» JShS júrgizýde. Seriktestikpen 71 mln 680 myń teńgege kelisimshart jasaqtaldy.
Taǵy bir qosa ketetini, aýyldyń 50 jyldyǵy qarsańynda «Mańǵystaý Jylý» memlekettik kommýnaldyq kásiporny tarapynan «Jol kartasy 2020» baǵdarlamasy sheńberinde magıstraldyq jylý júıesinen kópqabatty úılerge deıingi jóndeý jumystarynyń qolǵa alynýy. Muny derbes qazandyqtarǵa ótýge daıyndyq dese de bolady. Turǵyn úılerge derbes qazandyq ornatý josparynyń iske asyrylýyna oraı, atalaǵan jóndeý jumystary úımen jylý qazandyǵy arasynda jylýdyń eski qubyrmen ysyrap bolmaýyn qamtamasyz etedi. Oǵan 91 mln teńge qarjy qaralyp, 54 kópqabatty turǵyn úıdiń jertólesine deıingi aralyqtaǵy jylý júıeleri jańartylýda. Jalpy kólemi 1500 metr. Óıtkeni, aýyldaǵy kópqabatty úılerdiń alǵashqy legi 1966-67 jyldary salyna bastaǵan. Kóbinde jylý qubyrlary eskirgen. №1-den №19-ǵa deıingi eki qabatty ǵımarattar sol jyldary turǵyzylǵan. Ol úıler kezindekómirmen qyzdyrylǵan. Qazirgi «garaj» dep júrgenimiz sol kezde kómir salatyn saraı qyzmetin atqarǵan. 1970 jyldardan keıin temirjoldyń jylytý qazandyǵy salynyp, jylýdy sodan alýǵa kóshken. 1978 jyldary úlken úıler boı kótere bastap, 80 jyldarǵa kelip MAEK-tiń jylytý magıstralyna qosylǵan. Keıininen №20-dan №27-ge deıingi úsh qabatty turǵyn úıleri, №40-dan №45-ke deıingi turǵyn ǵımaratatar salyna bastaǵan. Aýyl kóp qabatty úılermen tolyqqan.
- Derbes qazandyq dep qaldyńyz, bul da mereıtoıǵa tartýdyń biri. Desek te, dál osy másele turǵyndar arasynda kóp talqylanýda. Biri qazirgi kúıimizden de aıyrylyp, jylýǵa jarymaımyz ba dese, basqasy jańa júıe qaltany qaqpaı ma, dep alańdaýly.
- Qazirde aýyldaǵy 65 kópqabatty úıdiń 53-i jylýdy«MAEK» KazAtomprom» JShS-nen uzyndyǵy 25 shaqyrym arqyly keletin ortalyqtandyrylǵan qubyrdan paıdalanady. Jańadan salynǵan 10 úıdiń óz aldyna jylý qazandyqtary bar. Jalpy bul máseleniń kóterilgenine 10-15 jyldyń júzi boldy. Kezinde tehnıka-ekonomıkalyq negizdemesi de jasaqtalyp, jobalaýshylar bárin eseptep shyqqan edi. Osy negizdeme MAEK-ten alyp otyrǵan jylýdyń ekonomıkalyq jaǵynan tıimsiz ekenin dáleldep, jeke qazandyqtarǵa ótý qajettigin usynǵan edi. Onyń jobasyn jasaqtaǵanymyzǵa da onshaqty jylǵa qarady. Biraq qarajat joq dedik, basqa da kedergilermen artqa súrilip qala berdi. Qansha kidiriske ushyraǵanymen báribir ol sharýany qolǵa alý qajettigi týyndady. Sondyqtan «Nurly jol» baǵdarlamasy boıynsha 710 mln.teńgege Mańǵystaý aýylyndaǵy kóp qabatty úılerge 10 derbes qazandyq ornatýǵa aqsha bólinip, «Alıans LTD» JShS jumysyn bastap ketti. Jyl sońyna deıin tolyq aıaqtap, kelesi jyly maýsymǵa derbes qazandyqty qosatyn bolamyz. Onyń ishinde №1 orta mektep, Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy, týberkýlezden saýyqtyrý balabaqshasy óz aldyna qazandyqpen qamtylsa, qalǵan 7-eýi kóp qabatty úılerge ornatylady. Ár blok modýl orta eseppen 45 mln.teńgeden turady. Bir blokta eki qazandyq bar, bireýi rezervte. Qazandyqtyń qasynda 20 tekshemetrlik sý saqtaý qoımasy qoıylady. Odan bólek óz aldyna transformator ornatylyp, toqpen qamtamasyz etiledi, GRP-sy, sonyń barlyǵy jobaǵa kiredi. Osy jerde aýyl jurtshylyǵyna eskerte ketetin jaıt-derbes qazandyqqa ótýge baılanysty turǵyndardyń úıleri qaıta jóndeýge kelmeıdi. Burynǵy jasap turǵan jylý júıesine qosylady.
MAEK-ten Mańǵystaý aýylyna jylý keletin qubyrdyń uzyndyǵy 25 shaqyrym bolsa, dıametri 730 mıllımetr. 125 GKal/saǵatqa arnalǵan qubyrlar kezinde 12 munaı kompanııalary, ZPM, 16 temirjol mekemesi men 18 bıýdjettik kásiporyn, 53 kópqabatty úılerge arnalyp salynǵan. Alaıda qazir ortalyqtandyrylǵan jylý qubyrynan tek 53 kópqabatty úı men 4 mekeme ǵana jylý alady. Ózge tutynýshylardyń bári jeke qazandyqqa ótken. Sondyqtan jylýtrassasynyń bastapqy josparlanǵan qýatynyń búginde nebári 5-7 paıyzy ǵana tutynylýda. Bul onyń gıdravlıkalyq júıesin buzǵan. Qubyr 1970 jyldary salynǵandyqtan syrtqy jylý ótkizbeıtin qabattary túsip, tozyǵy jetken. Osyǵan oraı, Mańǵystaý aýylyna jetkenshe jylý-energııa stansasynan (TES-2) shyqqan jylýdyń25-35 paıyzy jolda joǵalady. Ony óńdeý kóp qarajatqa tireledi. Jáne ekonomıkalyq jaǵynan da bul tıimsiz. Aýylǵa jylý «Mańǵystaý jylý» mekemesi arqyly beriletindikten artyq shyǵyn, bylaısha aıtqansha «jemegen astyń aqshasy» osy kásiporynnyń ózge paıdalary esebinen ótelip keledi.
Mekeme turǵyndar tutynǵan jylýdyń 1 sharshy metrine 108 teńgeden aqsha alsa,ózderi 202 teńge qylyp tóleıdi. Sońǵy 10-15 jyldan beri osyndaı jaǵdaıdamyz. «Mańǵystaý jylý» artyq shyǵynǵa jumys jasaýda jáne bul júıemen keletin jylý qajettilikti tolyq qanaǵattandyrmaıdy. Sońǵy núktede ornalasqan úılerge jylý óz deńgeıinde jetpeıdi. Turǵyndar shaǵymmen keledi. Ózderi nasos qoıyp, álekke qalady. Endi munyń sheshimin 5-6 úılerden biriktirip, árqaısysyna derbes qazandyq qoıa arqyly tappaqbyz. Osyndaı 10 derbes qazandyq qoıylatyn bolady. Jobaǵa Ulttyq qordan qarajat bólinip, negizgi jumysy keshegi shilde aıynda bastaldy. Jyl sońyna deıin bitedi. Biraq bul jylýdy úılerge qosý jumysy kelesi jylǵy jylý naýqanyna qalady. Sebebi bıylǵy qazan aıyna úlgerý múmkindigi joq. Al endi munyń tıimdi tusyna kelsek, jylý qazandyǵy úıge jaqyn mańda turǵyndaqtyn odan shyqqan jylý ózge baǵyttarǵa irkilmeı tike jetedi. 80 gradýs temperatýramen shyqsa, sol jylýymen turǵyndardyń úıine barady.Bul Aqtaý qalasynyń tájirıbesinde synalǵan. 32 shaǵyn aýdandaǵy, áskerı qalashyqtaǵy halyq baspanasyn osylaı jylytyp otyr. Baǵasy da qaladaǵy ózge jylý júıesinen qymbat emes, sharshy metrine 80 teńgeden tóleıdi. Bizde jobamen sharshy metrine 90-100 teńge aralyǵynda bolady degen boljam bar. Tólemi qazirgi kóleminen 10 paıyz ǵana aýytqýy múmkin, odan artyq emes. Ári jylý, energııa, ózge de resýrsttardyń únemdelýine septik etedi. Aqtaý qalasyndaǵy bir turǵyn úı mysalynda aıtsaq, 2 bólmeli páter úshin aıyna 6-8 myń teńge aralyǵynda shyǵady eken. Árıne buǵan aýa raıy da áser etedi.
Degenmen bir aıta ketetin jaıt, derbes qazandyq júıesimen ystyq sý kelmeıdi. Óıtkeni onda úılerge deıin baratyn ystyq sý júıesi joq. Jalpy aýyl 1990 jyldarǵa sheıin ystyq sýdy qystykúni MAEK-tiń jylý magıstralynan, jazǵa qaraı basqa júıeden alǵan. 1990 jyldan soń ystyq sý tek qys mezgilinde berilgendikten jazda árkim ózi sý ysytatyn qurylǵylar arqyly qajetti sýyn jylytyp, paıdalanyp kelgen. Jeke qazandyqtar ornatylǵannan keıin de halyq ystyq sýǵa suranysyn osylaı, jeke úılerindegi jylytý qurylǵylarymen óteıtin bolady. Bul úshin salqyn sý kúni boıyna beriledi. Qazir jalpy aýdandaǵy 25 myń turǵyn úıdiń tek myńǵa jýyǵyna ǵana jylysý qubyrmen keledi. Qalǵandary baspanalaryna sý qyzdyratyn apparat ornatqan.Sýdy osyndaı jolmen jylytyp, paıdalaný ortalyqtandyrylǵan júıeden ystyq sý alýdan áldeqaıda tıimdirek. Sebebi turǵyndar ortalyq qubyrmen kelgen jyly sýdyń 1 tekshe metrine 157 teńgeden tóleıtin bolsa, óz úılerine qondyrǵan jylytý qurylǵysymen bul qarjy jobamen 80 teńgege shyǵady. Sol úshin qyrkúıek aıynyń 14-i kúni kóp qabatty úılerdiń turǵyndarymen kezdesip, qazirgi jasalyp jatqan jumystardy qaperine bermekpiz. Eger olardyń ortalyqtandyrylǵan qubyrmenjyly sý alǵysy kelse, tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesin jasaqtap, ári qaraı ortalyqtandyrylǵan ystyq sýdyń múmkindikterin qarastyramyz. Buǵan belgili bir ýaqyt qajet bolady. Oǵan deıin jeke qurylǵylary arqyly paıdalanýǵa usynys beremiz.
- Biraz nárseniń basyn ashyp berdińiz, endi aýyldyń abattandyrylýy, joǵarydaǵy áńgimemizge arqaý bolǵan turǵyn úılerdiń salynýy jóninen de sóz etseńiz?
- Aýyl halyqqa qajetti negizgi energoresýrstarmen, sonyń ishinde elektr energııamen, jylýmen jáne gazben tolyqtaı qamtamasyz etilgen. Aýyz sýdy qubyr arqyly Mańǵystaý aýylynyń 47%-y, atap aıtqanda Mańǵystaý aýylynyń ózi jáne Mańǵystaý-2 turǵyn úı massıvi alady. Qalǵan turǵyn úı alaptaryna aýyz sý tasymaldy túrde jetkiziledi.
«Aqbulaq» baǵdarlamasy boıynsha Mańǵystaý aýylynyń kvartaldarynda ornalasqan úılerge aýyz sý qubyryn júrgizý úshin quny 167,2 mln. teńge turatyn JSQ-sy daıyndalyp, qazirgi ýaqytta memlekettik satyp alý konkýrstary ótkizilýde. Osy qyrkúıektiń 25-ne deıin merdiger mekemesi belgilenip, jumys jyl aıaǵyna deıin aıaqtalady.
Sonymen qatar, Mańǵystaý-4 eldimekenin aýyz sýmen qamtýdyń JSQ-sy jasaqtalyp, qarjylandyrýǵa usynys berildi. Mańǵystaý-3,5 eldimekenderine de qubyrmen aýyzsý jetkizýdiń JSQ-sy daıyndalyp, memlekettik saraptamaǵa tapsyrys úshin qujattary ázirlenýde.
Baǵdarlama sheńberinde aýyldyń eldimekenderine ortalyqtandyrylǵan káriz júıesin júrgizý úshin bıýdjetten 50 mln.teǵge uarajat qarastyrylyp, JSQ-sy ázirlendi. Búginde memlekettik saraptamadan ótýde. Saraptama qorytynydysynan keıin qarjylandyrýǵa usynamyz.
Turǵyn úı qurylysy máselesine kelsek, ústimizdegi jyldyń ishinde «Turǵyn úı qurylys jınaq banki» arqyly árqaısysy 24 páterlik 4 qabatty 12 nesıelek úıdiń qurylysy bastalmaq. Tolyqtaı smetalyq quny 1 746,706 mln. teńgeni quraıdy. Jańa baspana kelesi jyldyń sáýir-mamyr aılaryna daıyn bolyp, paıdalanýǵa beriledi dep otyrmyz. 2017 jylǵa áleýmettik az qamtylǵan otbasylar men bıýdjet qyzmetkerlerine arnalǵan taǵy 8 úıdiń qurylysy josparlanýda. Sonymen qatar, Mańǵystaý aýyly boıynsha ózekti máselelerdiń biri - paıdalaný merzimi ótken kóp qabatty 52 turǵyn úı men baraq tıptes úılerdiń tehnıkalyq jaǵdaıy bolyp otyr. Mundaı problema elimizdiń ózge óńirlerinde de kezdesedi. Bul máseleni sheshý maqsatynda respýblıka deńgeıinde «Turǵyn úı, kommýnaldyq sharýashylyqty jańǵyrtýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy» aıasynda № 41, 45, 48, 50 turǵyn úıler kúrdeli jóndeýden ótti. Baǵdarlamany odan ári jalǵastyrý úshin, № 6, 10, 22, 23, 37, 39, 40, 42, 43, 86, 99, 104 turǵyn úıleri kondomınıým obektileri retinde Ádilet basqarmasyna tirkeldi. Al, № 22, 39,40,42,43 turǵyn úılerdiń kúrdeli jóńdeý jumystarynyń JSQ-sy memlekettik saraptamadan ótkizilip, bıýdjettik tapsyrys berildi. Baǵdarlama baǵytyn turǵyndarǵa túsindirý jumystary aýdandyq turǵyn úı, kommýnaldyq sharýashylyq bólimimen birlesip jalǵasyn tabýda.
Aýyldy kórkeıtý baǵytynda «Jeńis alleıasy» kesheni ornalasqan, kólemi 3, 2366 gektar saıabaq qaıta jaraqtandyryldy. Saıabaqtyń qurylysyn «Qurylys ınvest grýp» JShS júrgizdi. Merdiger mekeme atalǵan qurylys jumystaryn 155 034 900 tengege jasady, 2015 jyldyń maýsym aıynda kúrdeli jóndeý jumystaryn bastap, paıdalanýǵa berdi. Atalǵan orynǵa kóktem kelisimen jasyl jelekter otyrǵyzylyp, kóztartar kóriniske keltiriledi. Іshine úlken «Táýelsizdik monýmenti» salynady. Eskertkishtiń jospary daıyn.
Oǵan qosa, aǵymdaǵy jyldyń ishinde jer qoınaýyn paıdalanýshy kásiporyn esebinen salynatyn ınvestıtsııalyq jobalar tizimine kitaphanasymen birge 500 oryndyq mádenıet úıi, 160 oryndyq deneshynyqtyrý-saýyqtyrý kesheni qurylystaryn bastaý josparlanýda. Bıýdjet salasynda jumys jasaıtyn jas otbasylarǵa jaǵymdy jańalyq bolǵaly tur, aýyldan olarǵa arnalǵan 100 oryndyq jataqhana boı kóteretin bolady.
- Aýylda temir jol vokzaly ornalasqandyqtan bul jer syrttan kelgen qonaqqa aýdannyń ǵana emes, aımaqtyń aınasy sııaqty. Temir jolmen kelgen árbir jolaýshy aldymen osy aýyldyń ishinen kólik jolymen júrip ótedi. Sózimizdiń núktesin osy baǵyttaǵy jumystarmen qoısaq?
- Mańǵystaýdaǵy aýyldaǵy aýylishilik avtokólik joldarynyń jalpy uzyndyǵy 80,8 shaqyrym. Sonyń ishinde asfalt joldar - 13, qatqyl tabandy joldar - 24,60 shaqyrym. Mańǵystaý-3,4 turǵyn úı massıvterinde aýylishilik 15 shaqyrymdy avtokólik jol qurylysynyń smetalyq quny boıynsha 540 289 000 teńge qarastyrylǵan edi. Qurylysyn bastap ketýge 100 mln.teńge bólinip, memlekettik satyp alý konkýrsy boıynsha merdiger mekeme «Aqjol qurylys» JShS. Qazirgi tańda qurylysy júrip jatyr. Atalǵan qurylys jumystarynyń jalpy sommasy 540 280 000 mln teńgeni quraıdy. Sonymen qatar, aýylishilik joldardyń jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda, smetalyq quny 835, 302 mln. teńgelik Mańǵystaý-5 turǵyn úı alaby boıynsha 15 shaqyrymdy joldy, sondaı-aq, smetalyq quny 79 536 mln. teńgelik Mańǵystaý-4 qonys alabyndaǵy № 11 mektepten ortalyq asfalt jolǵa deıingi uzyndyǵy 2,2 shaqyrym joldy asfalttaý úshin JSQ-sy memlekettik saraptamadan shyqty. Osy mezette qarjysy bólinip, merdiger mekemeni anyqtaý úshin memlekettik satyp alý konkýrsy júrýde. Sondaı-aq, Mańǵystaý-1,2 turǵyn úılerine avtokólik joldaryn tóseýge JSQ ázirleýge qarjylandyrý kózderi izdestirilýde. Jaıaý júrginshi jolyn salý jumystary da jasalýda. Buǵan «Jol kartasy 2020» baǵdarlamasy boıynsha 45 mln. teńge qarajat bólinip, aýyl ishine jalpy uzyndyǵy 4,5 shaqyrymdy quraıtyn jaıaý júrginshi joldary salynbaq.
- Suhbatyńyzǵa rahmet!
Shahıda JUMAN