Eltańba pishinin komıssııa kópshilik qoldaǵan soń ǵana ózgertýi múmkin

<p>ASTANA. KAZINFORM - Eltańba el ishinde qyzý áńgimege arqaý bolyp jatyr. Óıtkeni Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Atyraýda ótken Ulttyq quryltaıda Eltańbanyń pishinin ózgertý jaıly pikir bildirgen. Osydan soń-aq el ishinde bul taqyryp qyzý talqylana bastady jáne tus-tustan ún qosý áli tolastaǵan joq. Osy máselege qatysty Kazinform agenttiginiń bas redaktory Naǵashybek Aldan oı bólisti.&nbsp;</p>

Árıne, Eltańba jaı nárse emes, eldiń basty belgileriniń biri. Solaı bolǵandyqtan da Eltańba máselesinde eshkim talqydan syrt qalǵysy kelmeıtin bolar. Al eldiń talqyǵa qatysyp, alańdaýshylyq bildirýi quptarlyq is. Sebebi el birliginiń qanshalyqty myǵym ekeni osyndaı sátterde baıqalady. Óz ustanymyn áleýmettik jeli arqyly jarııalap jatqandarda da esep joq. Bireý synaıdy, bireý mineıdi, endi bireý Eltańbanyń ózgerýin durys kóredi.

Basynda Prezıdent Eltańbanyń pishinin ózgerteıik degen joq. Ózgertý jaıly pikir bildirdi, ıaǵnı ol muny halyqtyń talqysyna salýdy, al halyq qoldasa jáne osy máseleni qaraıtyn komıssııa oń qorytyndy berse ǵana bir sheshim qabyldanatynyn meńzedi.

El ishinde Eltańbanyń pishinin ózgertýge syn aıtyp jatqandar da, Eltańbanyń ózgertýge negiz bolatyndaı qyrlaryn aıtyp, qarsy emestigin, Prezıdenttiń bastamasyn qoldaıtynyn bildirip jatqandar da kóp.

Prezıdent Ulttyq quryltaıda ortaq kelisimge kelgen jaǵdaıda arnaıy komıssııa qurýǵa bolatynyn aıtty.

«Eltańbamyzǵa qatysty synı pikirler aıtylyp qalady. Ony Keńes zamanyndaǵy Gerbke uqsatyp jatady. Tym eklektıkalyq, kúrdeli deıdi. Mundaı oıdy el isine beı-jaı qaramaıtyn belsendi azamattar ǵana emes, mamandar da aıtyp júr. Oryndy paıymdar eskerýsiz qalmaýy kerek. Ortaq kelisimge kelgen jaǵdaıda arnaýly komıssııa qurýǵa bolady», – dedi Prezıdent. 

Onyń aıtýynsha, bul komıssııa máseleni jan-jaqty qarastyryp, qoǵamdyq talqylaý ótkizedi, al sodan keıin Qazaqstannyń jańa Eltańbasynyń jobasyn jasaýǵa ashyq baıqaý jarııalanady. Toqaevtyń sózindegi ekletıka degen túrli oı, kózqaras, ıdeıalardyń ııý-qııý aralasýy degen maǵyna beretin kórinedi. Nátıjesinde elementter sapyrylysyp ketýinen pishin de shashyrańqy bolyp shyǵýy múmkin. Biletinder Eltańba qarapaıym, uǵynyqty ári sanada birden jattalyp qalatyndaı bolýy kerek dep jatady. Sóıtip, Eltańbany aýystyrýǵa qatysty sheshim qabyldaıtyn komıssııa qurylatyn boldy. Ony Úkimet otyrysynan keıin ótken brıfıngte Qarjy mınıstri Mádı Takıev aıtty. Talqylaýdyń barysynda Ýkraınanyń Gerbi sátti jasalyp shyqqanyn aıtyp jatqandar bar. 

Ýkraına demekshi, bizdiń eldegi Eltańbany ózgertý týraly bastama osy eldiń aqparat quraldarynda da sóz boldy. El jýrnalısteri munyń astarynan geosaıası astar izdegisi keledi. Qazaqstan Prezıdentiniń Keńes dáýirindegige uqsas Eltańbamyzdyń pishinin ózgertý týraly pikir bildirýi Reseıdegi prezıdent saılaýymen tuspa-tus kelýin ýkraındyqtar ózderinshe jorypty. Muny olar Qazaqstan Reseıden irgeni alystatýdyń kezekti kórinisin jasady degileri keledi. Biraq Eltańbany ózgertý Qazaqstanda búgin paıda bolǵan bastama emes, talaıdan oıda kele jatqan is. Sondyqtan ýkraındyqtardyń budan saıası astar izdeýine negiz joq bolsa kerek.

Qazaqstanda Eltańbanyń pishinin ózgertý bastamasyn qoldap jatqan zııaly qaýym ókilderi kóp. Mysaly, jýrnalıst, jazýshy Sáken Sybanbaı áleýmettik jelide óziniń osyǵan baılanysty oıyn jazǵan. Jazýshy Qazaqstannyń Eltańbasy basynda-aq unamaǵanyn aıtady.

«Áý basta bekitilgen dúnıeni orta jolda «ári tart ta beri tart» jasaýǵa múlde qulyqsyz adamnyń biri – men edim. Alaıda tap osy Eltańba máselesine kelgende eleń ete qalǵanym... Óıtkeni, jasyratyny joq, qazirgi Eltańba maǵan á degennen-aq unamaǵan bolatyn, tipti 1992 jyly bul týraly pikirim «Almaty aqshamy» gazetine jarııalanǵany esimde. Birinshiden, baıaǵy keńestik poshymnan alys kete qoımaǵan. Ózbekstan men Tájikstannyń qazirgi gerbteri de sondaı. Ekinshiden, memlekettik rámiz sekildi naqty da baısaldy dúnıege «bárin qamtı bersem, eshteńe umyt qalmasa eken» degen aǵyl-tegil «maksımalızm» jarasa bermeıdi. Shańyraq, ýyq, pyraq, kúmbez, kún, juldyz, taǵy basqanyń bárin qamtı berýge tyrysý – aqyrynda jypyrlaǵan byjyrqaı beınege ulasyp ketýi múmkin. Ras, kezinde onyń árqaısysyn bizge qıly qısynmen qıystyryp túsindirdi, túrli saraptaý maqalalar da jazyldy. Biraq... sol kúıi qabyldaı almaı, ishten tynǵanmyn», – dep jazǵan Sáken Sybanbaı.

Onyń sózinshe, Eltańba aýystyrý esik aýystyrǵandaı búgin-erteń bola salatyn sharýa emes, ábden taldanyp-tarazylanýy kerek, túrli kózqarastar tyńdalyp, eskerilýi tıis. Eltańbany ózgertýge asyqpaý keregin Qarjy mınıstri Mádı Takıev te aıtty. Bul máselege baısaldy qaraǵan jón dep jatqandar kóp.