Elordany Astanaǵa kóshirý tarıhı sheshimine - 20 jyl
Degenmen, 2006 jyldan bastap elorda kúni 10 maýsym emes 6 shilde kúni keńinen atalyp ótýde. Árıne, Astana Elbasymyzdyń tóltýmasy desek te, bul Elbasymyzdyń týǵan kúnine oraılastyrǵan shara emes. Keıde, keıbireýlerdiń dál osyndaı oıǵa beriletindigin joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Alaıda, olar elimizdiń jańa tarıhy bastaý alatyn tustaǵy elimizdiń elordasyn aýystyrý týraly mańyzdy sheshimniń dál 6 shilde kúni, osydan týra 20 jyl buryn qabyldanǵanyn bilmese kerek. Shynymen de, 1994 jyldyń 6 shildesi kúni Qazaqstan Respýbılkasy Joǵarǵy keńesiniń jalpy otyrysyna qatysqan Nursultan Nazarbaev depýtattarǵa qazaq eliniń elordasyn Almatydan Aqmola kóshirý týraly ıdeıasyn usynyp, ony naqty ári myǵym faktilermen depýtattardyń aldynda dáleldep shyqty. Bul jaıynda Elbasy óziniń «Eýrazııa júreginde» atty kitabynda: «1994 jyldyń 6 maýsymynda Parlament Májilisinde men astanany kóshirý týraly ıdeıany jarııa ettim. Sol kezde jurttyń bári meni qoldaǵan joq. Kóp adamdar muny aqylǵa syımaıtyn áreket dep eseptedi. Óıtkeni, eldiń jaǵdaıy aýyr bolatyn. Jalaqy, zeınetaqylar ýaqytynda tólenbeı jatty. Al endi bireýler astanany kóshirý ıdeıasyn qoldaǵannyń ózinde bul sheshim 2030 jylsyz júzege aspaıdy degen oıda boldy. Degenmen, osydan úsh jyl ótkende depýtattardyń ózi poıyzben jańa astanaǵa kóship keldi. Endi sheshimniń durys bolǵandyǵyna eshkim de kúmán keltirip, daýlaspaıdy», - dep jazady.
Elbasymyz jańa astanany tańdaýdy 32 ólshem boıynsha júrizgen edi. Sonyń ishinde asa mańyzdylary: áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishter, klımat, landshaft, seısmologııalyq jaǵdaı, qor¬shaǵan orta, ınjenerlik jáne kóliktik ınfraqurylymnyń bolýy, onyń bolashaǵy, kommýnıkatsııalar, qurylys kesheni jáne eńbek resýrstarynyń bolýy. Al sol barlyq ólsheminiń negizinde táýelsiz Qazaqstannyń ákimshilik jáne saıası ortalyǵyn Aqmola qalasyna ornalastyrý nusqasy meılinshe ońtaıly bolyp shyqqan edi. Búginde bul sheshimniń durys bolǵandyǵyna eshkim de kúmán keltirip, daýlaspaıdy. Memleket basshysy óziniń «Eýrazııa júreginde» atty kitabynda jazýynsha, bul birinshiden, Qazaqstandy geosaıası jospar turǵysynan nyǵaıtý úshin qajet edi. Astana Eýropa men Azııanyń shektesken tusynda, ıaǵnı Eýrazııa qurlyǵynyń qaq ortasynda, muhıttardan birdeı qashyqtyqta ornalasqan. Eýropalyq jáne azııalyq dástúrlerdi boıyna toǵystyrǵan bul qala Batys pen Shyǵysqa da, Ońtústik pen Soltústikke de ashyq bola alady. Ekinshiden, bul sheshimde qaýipsizdik máselesi de eleýli ról atqardy. Táýelsiz eldiń astanasy syrtqy shekaralardan meılinshe qashyq jáne eldiń ortalyǵynda bolýy tıis edi. Úshinshiden, astanany ózgertý Qazaqstan ekonomıkasyn saýyqtyrý úshin de qajet boldy. «Tórtinshiden, Astanany quramy jaǵynan kóp ultty óńirge kóshire otyryp, biz turaqty saıası-etnostyq memleket qurý, Qazaqstandy mekendegen etnostar arasyndaǵy dostyqty saqtaý men baıytý, dinder men konfessııalardyń qaqtyǵyssyz tatý ómir súrýin qamtamasyz etý jónidegi baǵytymyzǵa adal ekenimizdi taǵy bir dáleldedik», - dep jazady Elbasy atalǵan kitabynda. Jalpy, Qazaqstan kóshbasshysyna elordamyzdy Almatydan Aqmolaǵa kóshirý ıdeıasy tosynnan kelmegen edi. Ony Elbasymyz óziniń joǵaryda atalǵan kitabynda jan-jaqty jazǵan bolatyn. Ol jaıynda Memleket basshysy «Eýrazııa júreginde» atty kitabynda bylaı eske túsiredi: «Baıaǵy bir ýaqytta Qazaqstan Kompartııasy Ortaly komıtetiniń birinshi hatshysy kezimde meniń qolyma akademık Qanysh Sátbaevtyń baıanhatynyń túskeni bar. Ol anaý-mynaý emes, Qazaq KSR-niń astanasyn Qazaqstannyń geografııalyq ortalyǵy Qaraǵandyǵy ne Tselınogradqa kóshirýdi usynypty. Ardaqty ǵalym, ardager qaıratker óz dálelderiniń biri retinde osyndaı baıtaq respýblıkanyń astanasy eldiń áldebir túkpirinde bolmaýy tıistigin keltirgen. Onyń ústine aradaǵy qarym-qatynas sol ýaqytta nasharlap turǵan Qytaı Halyq Respýblıkasymen shekara da tym irgede. Esimde qalǵan: osy eleýli máni bar baıanhat Máskeýge jiberilgen eken. Mundaı máseleler Máskeýsiz sheshilmek túgili, qolǵa da alynbaıtyn edi ǵoı. Máskeý: «Basqa isteıtin isteriń joq pa?», - dep, kelte kesipti». Aıta keterligi, keńes odaǵy qurdymǵa ketip, jańa memleketter otaý tikken tusta arandatýshylyq áreketke barǵan adamdardyń da kóp bolǵany tarıhtan belgili. Iá, Keńes odaǵynyń ishindegi kóp shekara óz zamanynda tymerkin tuspalmen belgilene salynǵan bolatyn bul jaıt egemendik sherýinen keıin ile-shala keıbir parasatqa boılaı qoımaǵan ári jaýapsyzdaý adamdardyń bar shekarany qaıta qaraý qajettigi týraly til bezeýine aparyp uryndyrǵan edi. Máselen, keńestik dıssıdent Aleksandr Soljınıtsyn óziniń «Reseıdi qalaı jaılastyramyz?» degen maqalasynda qazaqtardyń ejelgi ata qonysy Qazaqstannyń soltústik aýmaǵyn Reseıge qosyp alý qajet dep sandyraqtaǵany bar. Sondyqtan Qazaqstannyń astanasyn respýblıkanyń soltústigine qaraı, ortalyqqa qonystandyrý táýelsizdiktiń eleń-alańynda kúntártibinde turǵan eń ózekti másele edi. Muny Elbasymyz anyq baıqap, az ǵana ýaqyttyń ishinde elordamyzdy Saryarqa tórine qonystandyrdy. Mine, osylaısha álem kartasynda oryn alǵan Astanamyz búginde álem jurtshylyǵyn aýyzyna qaratqan aıshyqty qalaǵa aınaldy. Aıtpaqshy, Nursultan Nazarbaev Astananyń 10 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan jıynda elordalyq qalanyń damý fılosofııasyn óte anyq jáne beıneli túrde aıqyndap bergeni este. «Osynda ejelgi Saryarqa jerinde tek astana emes, elimizdiń bolashaq besigi ómirge keldi. Astana tarıhy men qazaqstandyqtardyń taǵdyry bir-birinen ajyraǵysyz. Elorda bizdiń respýblıkamyzdyń kúsh-qýatynyń iske asýynyń, dınamıkalyq damýynyń jáne turaqtylyǵynyń kórinisi. Astana barsha qazaqstandyqtardy biriktiretin jáne alǵa qaraı qadam basqan jarqyn, qýatty, gúldengen qalaǵa aınaldy. Bizdiń elordamyz Otanymyzdyń júregi, halyqtyń óz kúshine senimi men uly taǵdyr-talaıynyń sımvoly bolyp tabylady. Búginde Astanada, Qazaqstannyń barlyq óńirindegi sııaqty, júzden astam ult ókilderi ómir súredi. Halyqtar dostyǵy, ózara túsinistik jáne yntymaqtastyq - Astanany jáne jańa Qazaqstandy qurýdyń negizi, mine, osylar», - degen edi Elbasy mereıtoılyq jıynda. Toq eterin aıtqanda, biz 6 shilde kúni elordanyń 16 jyldyǵymen qatar astanany Aqmolaǵa kóshirý týraly tarıhı sheshimniń qabyldanǵanyna 20 jyl tolýyn da atap ótemiz. Endeshe, búginde qazaq eliniń elordasy bolýymen qatar halyqaralyq alqaly jıyndardyń da ordasyna aınalǵan Astanamyzdyń mereıi tasyp, bedeli asqaqtaı bersin dep tileıik!