Elordamyzda ShYU týraly kitaptyń tusaýkeseri ótti

Foto: None
Astana qalasynda ShYU Bas hatshysy R. Álimovtiń «Shanhaı yntymaqtastyq uıymy: qalyptasýy, damýy, keleshegi» atty kitabynyń resmı tusaýkeseri ótti.

Otandyq tele jáne radıo arnalarynda tikeleı efırde júrizilgen tusaýkeser rásimi qoǵamda úlken qyzyǵýshylyqqa ıe boldy. Tusaýkeser saltanatyna túrli laýazymdyq tulǵalar men buqaralyq aqparat quraldarynyń ókilderi qatysty.

Esterińizge sala keteıik, ShYU barlyq múshelerdiń teń quqyqtary qaǵıdattarynyń negizi qalynǵan ámbebap sıpattaǵy halyqaralyq uıym. Ol - áıgili, abyroıly jáne ámbebap halyqaralyq birlestik, aýmaqty qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etýdiń áserli faktory. Sonyń nátıjesinde ShYU-ǵa múshe memleketter arasynda konstrýktıvti strategııalyq seriktestik qatynastar quryldy. Oǵan qosa, osynyń negizinde búgingi tańda ShYU óziniń jetistikterimen, qaryshtap damý úderisimen dúnıejúzilik jurtshylyqtyń kóńilin ózine aýdarýda. Al oǵan degen joǵary deńgeıli senimdilik ShYU jańa úlgidegi uıymǵa, halyqaralyq qatynastardyń kóppolıarlyq júıesin qalyptastyratyn qyzyǵýshylyq týdyratyn ortalyqtardyń birine aınaldyrdy. Sandardy sóıletetin bolsaq, 2016 jylǵa ShYU múshe memleketteriniń ózara jınalǵan ınvestıtsııalary 40 mlrd. AQSh dollarynan asty.

Aıta ketý kerek, R. Álimovtiń habarlaýynsha kitapta kópjaqty yntymaqtastyqtyń ár-túrli baǵyttaryndaǵy 15-jyldyq tarıhy bar yntymaqtastyq qyzmeti týraly bilim jınaqtaldy. Sondaı-aq, ShYU-nyń tarıhy men halyqaralyq birlestik retinde tolyqqandy qalyptasý kezeńderi, uıymǵa múshe memleketterdiń kóp josparly yntymaqtastyǵynyń qalyptasý jáne bekitilý kezeńderi týraly tolyqqandy aqparat kórsetilgen.  Onyń ishinde ShYU birigýi, qurylymy jáne negizgi organdarynyń fýnktsııalary,  olardyń quzyretiniń aıasyndaǵy yntymaqtastyqtyń negizgi baǵyttary týraly málimetter berildi.

ShYU Bas hatshysynyń aıtýynsha, kitappen tanysý kezinde  oqyrman on bes jyl ishinde ótken-ketken tarıhı sáttermen keńinen tanysady. ShYU-ǵa múshe-memleketter kóshbasshylarynyń kózqarastarymen,  saıası turaqtylyqtyń kepili bolatyn, qaýipsizdikti qamtamasyz etetin iri aımaqtyq qatynastyq júıemen, ShYU elderiniń birigip damýy men gúldenýin alǵa qoıǵan saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq qaǵıdalary týraly aqparatpen sýsyndaıdy.   

Esterińizge sala keteıik, ShYU qyzmetiniń basymdy baǵyttarynyń biri - nashaqorlyq qaýipimen kúres.  ShYU múshe memleketteri sońǵy bes jyl ishinde 69 tonna qyrǵynǵa ushyratatyn geroındy qoldanystan shyǵarýǵa múmkindik berdi. Osyny eskere otyryp, kitaptyń jeke bólimi ShYU-nyń negizgi mindetteri bolyp tabylatyn aımaqtyq qaýipsizdik pen turaqtylyqqa, terrorız, separatızm men ekstremızmge qarsy turýǵa, zańsyz nashaqorlyq aınalymy men transshekaralyq uıymdasqan qylmystyqpen kúreske arnalǵan.

Sondaı-aq, kitap halyqaralyq qatynas pen syrtqy saıasat máselelerine qyzyǵýshylyq bildiretin,  saıasatkerlerge jáne dıplomattar, oqytýshylar, stýdentter men aspıranttar, sondaı-aq oqyrmandardyń úlen ortasynyń nazaryna iligýi múmkin.  Onda 15 jyldyń ishinde ótkizilgen basshylar sammıti men múshe-memleketter basshylarynyń kezdesýleriniń nátıjesinde qabyldanǵan sheshimder men qol-qoıylǵan qujattar alǵash ret hronologııalyq tártippen kórsetildi. Sonymen qatar, basylymda aǵylshyn tildi sarapshylardyń, saıasatkerlerdiń jáne BAQ ókilderiniń jalpy Uıymǵa jáne onyń ishindegi ózara árekettesý deńgeıiniń damýyna kózqarasy kórsetilgen.

Seıchas chıtaıýt