Elordalyq vırýsolog ishek bakterııalarynan oıýlar qurastyrdy

Foto: Фото: Динара Успанованың жеке мұрағатынан
ACTANA. QazAqparat – Astanalyq bıolog ári vırýsolog Dınara Ýspanova ǵylymdy ulttyq ónermen baılanystyryp erekshe dúnıe jasap shyǵardy. Ol kishigirim zertteý júrgizý arqyly ishek vırýstarynan ulttyq oıýlar qurastyrǵan.

QazAqparat tilshisi 8 naýryz - Halyqaralyq áıelder kúni merekesine oraı jas zertteýshimen áńgimelesken edi.

28 jastaǵy Dınara Ýspanova bıologııa mamandyǵy boıynsha bakalavrıat, magıstratýra jáne aspırantýrany támamdaǵan.

«Eńbek jolymdy vırýsologııalyq zerthanada laborant bolyp bastadym. Qosymsha magıstratýrada oqyp júrdim. Ásirese meniń vırýsolog retindegi jumysym pandemııa kezinde qyza tústi. Pandemııa kezinde men Astanaǵa kóship kelip jumys isteı bastadym. Qazir elordadaǵy zerthanalardyń birinde bakterıolog dáriger bolyp eńbek etýdemin. Sonymen qatar bıologııa ǵylymynyń kandıdaty ataný úshin dıssertatsııa qorǵaǵaly jatyrmyn», - dedi Dınara Ýspanova.



Odan bólek, Dınara mamandyǵy boıynsha 8 naýryz meıramyna arnalǵan baıqaýǵa qatysyp jatyr.

«8 naýryz halyqaralyq áıelder meıramy qarsańynda jumysta qyz-kelinshekter arasynda baıqaý ótip jatyr. Osy oraıda bakterııalardan ulttyq oıýlar jasaý ıdeıasy keldi. Ózińiz biletindeı, qazaqta ár oıýdyń ózindik maǵynasy bar. Onyń ústine oıý qolóner túrine jatady, al qolónermen kóbine áıel zaty aınalysady. Qolónershi názik jandar ár oıýdy ornymen qoldana bilgen. Sol sııaqty bakterııalardan oıýlar jasaýda etnograf, psıholog mamanmen aqyldasyp, oıýlardyń tarıhyna qatysty biraz aqparat jınadym. Bakterııalardan oıýlar jasaý ádisi qıyn emes. Mıkrobıologııa ǵylymynyń klassıkalyq ádisi qoldanylady», - deıdi bıolog.

Zertteýshiniń aıtýynsha, oıýlar zerthanalyq jaǵdaıda qaýipsizdik erejeleri saqtala otyryp jasap shyǵaryldy. Keıin bakterııalardy qaýipsizdendirý joıý talaptaryna sáıkes júrgiziledi.

«Shyǵarmashylyq jumysqa ishek bakterııalary qoldanyldy. Olar qorshaǵan ortada kezdesedi, sý qoımalarynda da bolady. Sonymen qatar ishek bakterııalary adam aǵzasy men janýarlarda da bar. Jalpy men buǵan deıin de túrli deńgeıdegi baıqaýlar men ǵylymı jobalarǵa qatysyp kelemin», - dedi jas ǵalym.



Sondaı-aq, maman bakterııalardan oıýlar jasaý kópshiliktiń qyzyǵýshylyǵyn týdyrǵanyn aıtty.

«Ǵylymnan bólek, elimizdiń tarıhy, mádenıeti men ulttyq ádep týraly qyzyǵyp oqımyn. Ár adam óziniń shyqqan tarıhy men mádenıetin bilý kerek dep sanaımyn. Men qazaq degen uly halyqtan shyqqanyma maqtanamyn. Bos ýaqytymda kórkem ádebı týyndylardy oqyǵandy jáne taza aýada serýendeýdi unatamyn. Qolóner jáne sportpen shuǵyldanamyn», - dep tolyqtyrdy D. Ýspanova.


Seıchas chıtaıýt