Elordalyq sheshen-ıngýsh etnomádenı ortalyǵyna - 25 jyl

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Elordalyq sheshen-ıngýsh etnomádenı ortalyǵyna - 25 jyl. Qazirgi tańda elordamyzda 2500 ıngýsh jáne 1500 sheshen ultynyń ókili ómir súredi. Ortalyq tóraǵasynyń aıtýynsha, 1990 jyly 12 naýryzda burynǵy temirjolshylar saraıynda dıasporanyń alǵashqy quryltaı konferentsııasy ótken, dep habarlady astana.kz.

«Biz tarıhymyzdy eske alyp, vaınah halqynyń qonys aýdarý kezeńinde joǵalǵan dástúrlerin belgili bir deńgeıde damyta alatynymyzǵa, salt-dástúrlerimizdi saqtaı alatynymyzǵa qýandyq. Bizdiń ata-babalarymyzdyń dástúrleri óte keremet», dedi Astana qalasyndaǵy «Vaınah» sheshen-ıngýsh etnomádenı ortalyǵy» QB tóraǵasy Salman Geroev.

Onyń aıtýynsha, mádenı ortalyq halyqtardyń salt-dástúri men mádenıetin saqtaýǵa septigin tıgizedi. Sheshender men ıngýshtar kelisimge, qonaqjaılylyqqa, barlyq ulttardy qurmetteýge erekshe kóńil bóledi.

«Vaınah» sheshen-ıngýsh etnomádenı ortalyǵynda 22 jyldan beri bı ansambli jumys isteıdi. Búginde ol halyq ansambli atanyp, respýblıkalyq «Shabyt» baıqaýynyń laýreaty boldy. Onyń quramyna 100 adamnan turatyn 4 top kiredi, horeograftar, mýzykanttar, ánshiler men ansambl jetekshisi de bar. Budan bólek ortalyqta sheshen jáne ıngýsh tilderin úıretetin etnomádenı mektep te ashylǵan, baıan tartý sabaqtary ótkiziledi. 200 jýyq jigit aýyr atletıkamen aınalysady. Snarıadtardyń kómegimen dene jattyǵýlaryn jasaıdy.

Salman Geroevtyń aıtýynsha, 2010 jyly ortalyq kásipkerleriniń kúshimen Agroqalashyq aýdanynda 440 oryndyq meshit salyndy. Ortalyq tóraǵasy sheshen jáne ıngýsh halyqtary atap ótetin merekelerge de toqtaldy.

«Birinshi kezekte biz Oraza aıt pen Qurban aıtty toılaımyz. Qazaq halqynyń ulttyq jáne memlekettik merekelerin de atap ótemiz. Sondaı-aq, kóktem shyqqanda ata-babalarymyz egin egý naýqanyn bastaǵanda toılaıtyn merekemiz de bar", deıdi S. Geroev .

Etnomádenı ortalyqta QR Tuńǵysh Prezıdentiniń kúni jáne QR Táýelsizdik kúnine arnalǵan keshter ótkiziledi. Al kesh sońynda taý halqy óziniń ulttyq bılerin oryndaıdy.

Ortalyq sheshen jáne ıngýsh halqynyń ulttyq dástúrin saqtaýǵa jáne damytýǵa, sondaı-aq, beıbitshilik pen kelisimdi nyǵaıtýǵa úles qosady. Qazir ortalyq Qazaqstan halqy Assambleıasy jyly qurmetine kóptegen is-sharalardy qolǵa aldy.

Seıchas chıtaıýt