Elordada ulttyq qundylyqtardy ulyqtaǵan ıgi shara ótti
Іs-shara maqsaty - memlekettik tildi úıretý arqyly tól mádenıetimizdiń tanymaldyǵyn arttyrý, elorda etnomádenı birlestikterin halqymyzdyń salt-dástúrlerimen, ádet-ǵuryptarymen etene tanystyrý jáne ony kópshiliktiń jetik bilýlerine múmkindik jasaý.
Baıqaýǵa elorda etnomádenı birlestikteri, QHA jastary, Nur-Sultan qalasynyń Analar keńesi qatysty. Olar baıqaýdyń úsh sharty boıynsha, qazaq halqynyń salt-dástúrlerin kópshilikke jitik tanystyrýy, qazaq halqynyń ulttyq aspaptarynda sheber oınaı bilýi jáne qazaq aqyndary men jazýshylarynyń týyndarylaryn múdirmeı oqyp berýi ári ony sheber oryndaýy qajet boldy.
«Qazaqtyń ulttyq murasy» atty baıqaýǵa qalalyq máslıhat depýtaty Zeınýlla Shıbkenov, aktrısa Baqyt Isabekova, ónertanýshy Nellı Shıvrına, aqyn Gaýhar Mýhamed-Salımova jáne Nur-Sultan qalasy Qazaqstan halqy Assambleıasy hatshylyǵynyń meńgerýshisi Lázzat Qusaıynova tórelik jasady.
Sahna shymyldyǵy Nur-Sultan qalasy ardagerler horynyń qazaq ulttyq ánderinen poppýrı oryndaýymen ashyldy. Odan keıin baıqaýdyń birinshi kezeńine sáıkes, qazaq halqynyń salt-dástúrlerin kópshilikke jitik tanystyrý shartty talabyna kezek berildi. Ol boıynsha «ıÝnchı» dúngen etnomádenı ortalyǵy kórermenderge kórsetilim arqyly qazaqtyń erteden kele jatqan «Syrǵa salý» dástúrin tanystyrdy. Dástúr boıynsha dastarhan jaıylyp, bolashaq qudalar kútildi. Uzatylatyn qyzdy ortaǵa eki jeńgesi qoltyqtap alyp shyǵyp, «qulaǵyn jamandyqty estimesin» dep jigittiń jeńgeleri altyn syrǵasyn taqty. «Kórimdik berý» dástúrin de umyt qaldyrmaı, qyzdyń eki jeńgesine aqshalaı syı-sııapat jasady.
«Vaınah»sheshen-ıngýsh etnomádenı ortalyǵy ulttyq dástúrimizdiń qundylyqtarynyń biri- «Qyz uzatý» saltyn kórsetilim arqyly kópshilikke tanystyrdy. Osyǵan baılanysty toıdyń negizgi qonaqtary-quda-qudaǵılar qarsy alynyp, shashý shashyldy. Bul boıynsha negizgi dástúrler jasalyp, shynaıy «Aq jol» tilegen tósenish arqyly qalyńdyqty óz bosaǵasynan shyǵaryp saldy... Bul rette aıta ketý kerek, «Vaınah» sheshen-ıngýsh etnomádenı ortalyǵynyń ónerpazdary sahnalaǵan joralǵylarǵa kópshilik tánti boldy.
«Radıma» belarýs etnomádenı ortalyǵynyń qatysýshylary kórermenderge kelin túskende arnaıy jasalatyn «Betashar» dástúrin tanystyrdy. Betashar rásimin ótkizýge sózge sheber, sýryp salma aqyndyǵy bar jyrshy jigit shaqyrylyp, kelinniń betin ashý úshin «Betashar» jyry oryndaldy. Osy atalmysh jyr arqyly otbasy qundylyǵy dáriptelip, onyń árbir sáti mańyzdy ekenine basymdyq berildi.
Kópshilikke «Qyz jasaýy» dástúrin Nur-Sultan qalasy QHA Analar keńesi tanystyrdy. Olar jasaý úshin beriletin kıim-keshekterdiń árqaısysy mańyzyn jáne ejelden kele jatqan «6 jastan jınasań artylady, 7 jastan jınasań jetedi» degen naqyl sóz túp-tórkinin túsindirdi.
Shyndyǵyn aıtý kerek, bul baıqaýdyń erekshe bir tusy - umyt bolyp bara jatqan «Moıyn tastar» dástúrin jańǵyrtýǵa erekshe mán berildi. Muny «Akbýzat» etnomádenı ortalyǵy qatysýshylary kórsetilim arqyly kórermender nazaryna usyndy. Dástúr boıynsha qalyńdyq jas jubaılarǵa arnalǵan aq otaýǵa birinshi bolyp kirdi. Tabaldyryqty attaǵan soń, oń aıaǵyn sol aıaǵynyń shetine tıgizdi. Kúıeýi qalyńdyǵynyń artynan kirip, dál sony qaıtalady. Odan ári kúıeý jigit qurmetti orynǵa shyǵyp, otaýdy qurýǵa kómektesken áıelderge etten daıyndalǵan taǵamnan dám tatýlaryna ısharat bildirdi. Kelesi bir sátte omyrtqanyń moıyn bóligi aq mataǵa oralyp, kıiz úıdiń joǵary kúmbeziniń sheti arqyly syrtqa laqtyrylyp jiberildi...
Qazaqstan uıǵyrlary respýblıkalyq mádenı ortalyǵynyń astanalyq fılıalynyń qatysýshylary jańa qonysqa kóship kelgenderdi úıge shaqyrý dástúri «Erýlikpen» baıqaýdy odan ári jalǵastyrdy. Ortaǵa baýyrsaq pen qazy-qartaǵa toly aq dastarhan jaıyp, kelgen qonaqtardy qushaq jaıa qarsy aldy. Úı ıesi atynan syı-syıapattar berilip, án men kúıge jalǵasqan ádemi kórinis, kórermenderdi ystyq yqylasqa bóledi.
Elordalyq «Jaıhýn» qaraqalpaq etnomádenı ortalyǵy «Besikke bóleý» dástúrin sahnalady. Analar men ájeler náresteni besikke bóleýdiń qyr-syryn tanystyrdy. Barsha jınalǵan qaýym besik jyryn tyńdap, shashý dástúriniń mańyzyna tereń boılady.
«Náresteni qyrqynan shyǵarý» dástúrin elordalyq ózbek etnomádenı ortalyǵy men «Lad» respýblıkalyq slavıan qozǵalysynyń astanalyq fılıaly kórsetti. Náresteni 40 qasyq sýǵa shomyldyryp, tyrnaǵy men shashyn aldy. Dúnıege deni saý sábı ákelgeni úshin balanyń anasyna alǵys bildirip, syı-qurmet jasady. Al «Tań» tatar-bashqurt etnomádenı ortalyǵy «Tusaý kesý» dástúrin sahnalap berdi. Ol boıynsha sábı jolyna tósenish tóselip, onyń ústine dombyra, qamshy jáne kitap qoıyldy. Táı-táı basqan balapan qamshyny tańdady....
Sonymen, baıqaýdyń alǵashqy kezeńin «Jańǵyrý joly» repýblıkalyq jastar qozǵalysynyń elordalyq toby qorytyndylady. Jastar kórermenderge «Alastaý» jáne «Qonaq káde» dep atalatyn salt-dástúrlerdi óz maǵynasynda sheber sahnalap berdi.
Baıqaýdyń ekinshi kezeńine sáıkes, qatysýshylar sheberligi synǵa túsip, jyraýlyq dástúrge qatysty shyǵarmalar oryndaldy. Ol boıynsha qatysýshy úmitkerler dombyra,qobyz, shańqobyz, sybyzǵy syndy qazaq ulttyq aspaptarynda sheber oınaı alatyndyǵyn dáleldeýi tıis boldy.
«Qazaq aqyndary men jazýshylarynyń týyndylaryn múdirmeı oqyp berý ári ony sheber oryndaý» atty sońǵy kezeńde Ámirhan Evlaev, Svetlana Tarasova, Zakır Bıkmýhambetov, Anastasııa Tarasova, Aısha Aımbetova, Zýhra Saıapova, ıÝlııa Lagýtkına jáne taǵy basqalar A.Qunanbaevtyń, M.Maqataevtyń, M.Jumabaevtyń shyǵarmalaryn oqyp berdi. Bul kezeńde qatysýshylardyń qazaq tilin qanshalyqty meńgergendigine basymdyq berilip, soǵan saı olarǵa laıyqty baǵa berildi.
Baıqaýdyń ón boıynda dombyradan kúı shertilip, ásem ánderge kezek berilip otyrdy. Jalpy, rýhty bul kesh barsha qaýymǵa erekshe kóńil-kúı syılady. Tabıǵat-Ananyń tylsym syryn uǵyndyq. Ana tilimizdiń mártebesin ósirdik. Ulttyq qundylyqtarymyzǵa tereń boıladyq. Tórt saǵatqa sozylǵan baıqaý osynysymen kópshilik esinde qaldy. Bul rette kórermender osyndaı jarasymdy keshti utymdy uıymdastyra bilgen Nur-Sultan qalasy Qazaqstan halqy Assambleıasyna alǵystaryn jaýdyrdy.
Jalpy aıtqanda, baıqaý osylaısha jarasymdy sátpen qorytyndylandy. Sonymen, baıqaý shartynyń «qazaq halqynyń salt-dástúrlerin kópshilikke jitik tanystyrý» atty atalymyna sáıkes, I oryndy «Qazaqstan uıǵyrlary respýblıkalyq mádenı ortalyǵynyń fılıaly», II oryndy «Vaınah» sheshen-ıngýsh etnomádenı ortalyǵy, al III oryndy «Lad» respýblıkalyq slavıan qozǵalysynyń astanalyq fılıaly» ıelendi. Baıqaý shartynyń «qazaq halqynyń ulttyq aspaptarynda sheber oınaı bilý» atty atalymynda I oryndy «ıÝnchı» dúngen etnomádenı ortalyǵy,
I oryndy «Jaıhýn» qaraqalpaq etnomádenı birlestigi,
III oryndy «Akbýzat» bashqurt etnomádenı birlestigi jeńip aldy. Baıqaý sharty boıynsha úshinshi kezeńdegi «qazaq aqyndary men jazýshylarynyń týyndarylaryn múdirmeı oqyp berý jáne ony sheber oryndaý» atty atalym boıynsha, I oryndy «Jańǵyrý joly» respýblıkalyq jastar qozǵalysynyń astanalyq fılıaly,
II oryndy «ıÝnchı» dúngen etnomádenı ortalyǵy»,
III oryndy «Vaınah» sheshen-ıngýsh etnomádenı ortalyǵy jeńip aldy.
Júldeli I orynǵa tońazytqysh, II orynǵa teledıdar, III orynǵa baǵaly turmystyq jabdyqtar tabystaldy.
Barlyq qatysýshylar uıymdastyrýshylar atynan Alǵys hattarmen marapattalyp, estelik sýretke tústi.