Elordada turǵyn úı salyp jatqan kompanııa ákimdikti sotqa berdi
Shaǵymdanýshylardyń biri — Abylaı han dańǵyly men Ǵ.Músirepov kóshesiniń qıylysynda boı kóterýge tıis bolǵan 8 qabatty turǵyn úıdiń menshik ıesi. «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasynyń Astanadaǵy bólimshesine «Fiesta Hall» jaýapkershiligi shekteýligi seriktestigi qalalyq qorshaǵan ortany qorǵaý jáne tabıǵat paıdalaný basqarmasy kásipkerlik salasyndaǵy zańnamany óreskel buzyp otyrǵany týraly shaǵym túsiredi.
Seriktestik ıesi qos kireberisi bar, astyńǵy qabaty jabyq kólik turaǵyna beriletin, turǵyn aýmaǵy 8 qabatty turǵyn úı salý úshin 24 sottyq jer satyp alyp, qajetti qujattardyń bárin rásimdegen. «Atameken» UKP anyqtamasynda qurylysqa qajetti qujattardyń bári zańǵa sáıkes rásimdelgeni aıtylǵan. Tıisti saraptamalardyń bárinen ótip, qurylys-montaj jumystaryn bastaýǵa ruqsat beretin talon da alǵan.
Bıylǵy 12 qarashada seriktestik Astana qalasynyń qorshaǵan ortany qorǵaý jáne tabıǵat paıdalaný basqarmasyna ózi satyp alǵan jerde ósip turǵan aǵashtardy kesýge ruqsat berýin surap, ótinish túsiredi.
Úsh kún ótkende basqarma aǵashtardy kesýge ruqsat bermeıtinin habarlap, jaýap qatady. Oǵan Astana qalasy Almaty aýdany ákimdiginiń kásipkerge tıesili jer teliminiń paıdalaný maqsatyn «turǵyn úıden», «skverge» aýystyrý týraly ótinishi negiz bolǵan.
Al 17 jeltoqsanda atalǵan jer teliminiń taǵdyryn aıqyndaý úshin qoǵamdyq tyńdaý ótkizý josparlanyp otyr. Kásipker qoǵamdyq tyńdaý telimdi skver aýmaǵyna qosý týraly sheshim qabyldasa, qurylysqa dep salǵan, jer satyp alýǵa jumsaǵan qarajaty óteýsiz qalady dep alańdaıtynyn aıtqan.
Keńeste osy daýǵa qatysty memlekettik organdardyń ókilderi men «Fiesta Hall» JShS basshylary kezek-kezek sóz alyp, óz ýájderin aıtty.
Seriktestiktiń zańgeri Ádilet Ilıashev osy nysanǵa kásipker qazirdiń ózinde 200 mln teńgeden astam qarajat jumsaǵanyn aıtady.
Sáýlet, qala qurylysy jáne jer qatynastary basqarmasy basshysynyń orynbasary Baqtııar Іlııasov kásipker tarapynan zańǵa qaıshy áreket bolmaǵanyn, másele turǵyndar qarsylyǵynda ekenin aıtady.
Atalmysh aýdandaǵy birneshe turǵyn skverdiń boıyna taǵy bir úı salynatynyna qarsylyq tanytyp, birneshe ret jıyn ótkizgen.
— Seriktestiń adal jumys istep jatqanyna eshqandaı kúmán joq. Bári zańdy negizde dep aıta alamyz. Bul jerde problema sol aýdandaǵy turǵyndardyń qarsylyǵynda jáne qalanyń jańa bas jospary boıynsha jer telimi skver aýmaǵyna qosylý kerek. Biz usyna alatyn jalǵyz jol — ornyna basqa jer telimin berý. Qala aýmaǵynda berýge bolatyn bos jer telimderi bar. Biraq olar bul nysan sııaqty qalanyń ortasynda emes, shetkeri aýdandarynda ornalasqan, — dedi ol.
Sondaı-aq, ol Astananyń bas jospary Úkimet qaýlysymen bekitilgendikten, ony ózgertýge ákimdik basqarmasynyń quzyreti jetpeıtinin eske saldy.
Ákimdik mamandary atalǵan aýdannyń 15-20 turǵyny únemi kóshege shyǵyp, jıyn ótkizip, turǵyn úıdiń salynýyna úzildi-kesildi qarsylyq bildirip júrgenin aıtty.
Astana qalasynyń kásipkerler quqyqtaryn qorǵaý jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi keńestiń múshesi Qanat Eleýsizov Trıatlon parkiniń aýmaǵynan BI Group kompanııasy eki úıdi salyp bastaǵanda da halyq qarsy shyqqanyn, biraq ol kezde kásipkerdiń paıdasyna sheshim qabyldanǵanyn mysalǵa keltirdi.
— Ol kezde de halyq mıtıngige shyǵyp, tipti kompanııa basshysynyń ózine de barǵanyn bilesizder. Biraq soǵan qaramastan qurylys júrip jatyr ǵoı. Sondaı ádemi saıabaqtyń irgesine úı japsyrý ne úshin kerek boldy? Sonda bireýge halyq qarsylyǵyna qaramastan úı salýǵa bolady, al bul adamdarǵa bolmaı ma? Sondyqtan ákimdiktiń máseleni sheshý tásili durys emes dep oılaımyn, — dedi sarapshy.
Keńes músheleri atalǵan problema boıynsha Astana qalasy ákiminiń atyna máseleni sheshýdiń ornyna ýshyqtyryp jibergen qala ákiminiń birinshi orynbasarynyń áreketin muqııat qaraýdy talap etý týraly hat joldaýǵa kelisti. Al kásipker ákimdikpen sottasqan jaǵdaıda «Atameken» kásipkerler palatasynyń zańgerlerin iske tartyp, qoldaý kórsetý týraly sheshim qabyldady.
Keńes músheleriniń ishinde bas jospardyń ózgeretinin bile otyryp, qurylysqa ruqsat bergen, sonyń saldarynan kásipkerdi tyǵyryqqa tirep qoıǵan memlekettik organdardy sotqa berýdi usynǵandar boldy. Ákimdiktiń áreketi zańsyz ekeni dáleldense, kásipker buǵan deıingi ýaqyty men qarjylaı shyǵynǵa qosa keshiktirilgen tabysty da talap ete alatyny aıtyldy.
— Osy dúısenbide Astana qalasyndaǵy mamandandyrylǵan aýdanaralyq ákimshilik sotyna júginip, Qorshaǵan ortany qorǵaý jáne tabıǵat paıdalaný basqarmasynyń ústinen shaǵym túsirdik. Buǵan deıin Bas prokýratýraǵa deıin jazbasha júginip kórdim. Búkil ótinishim eń aıaǵynda ákimdikke kelip túsedi. Endi sol sottyń shaǵymǵa qandaı jaýap beretinin kútip otyrmyz. Osy aptada jaýap berýi kerek bolǵan, — deıdi kásipker.
Eske salsaq, keshe Almatyda taǵy bir turǵyn úı kesheni sot sheshimimen súrilip jatqany málim boldy.