Elordada Syrbaı Máýlenovti eske alý keshi ótti

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Elordada №37 mektep-lıtseıde aqyn, jazýshy Syrbaı Máýlenovti eske alý keshi ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń jańa kezeńderin júzege asyrý maqsatynda «Uly dalanyń Uly esimderi» arnaıy jobasy aıasynda ótken «Ult maqtanyshtary» atty kezdesýde elordalyqtar búgin aqyndy eske aldy. Kezdesýge mártebeli meımandarmen birge aqynnyń uly, zań ǵylymdarynyń doktory Qasym Máýlenov te keldi. Mektepke kelgen qonaqtar Syrbaı Máýlenovtiń mekteptegi mýzeıimen tanysyp, bilim ordasynyń úshinshi qabatynda ashylǵan «Tarıhı taǵzym» kabınetin de tamashalap qaıtty.

«Búgin aqyn Syrbaı Máýlenovtiń týǵan kúnine oraı №37 mektepte aqyndy eske alý keshi ótip jatyr. Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń «Uly dalanyń uly esimderi» atty arnaıy baǵyty bar. Osy baǵyt aıasynda ultymyzdyń uly tulǵalaryn ulyqtap, búgin aqyn Syrbaı Máýlenovti eske alyp jatyrmyz. Elordadaǵy №37 mektepti aralap kórdik. Aqynnyń mýzeıi de ashylypty. Úshinshi qabatta «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda ózderiniń shaǵyn kabınetteri bar eken. Sol kabınette qazaqtyń ulttyq dástúrine saı turmystyq zattary qoıylǵan», - dedi shara barysynda «Rýhanı jańǵyrý» jobalyq keńsesiniń Nur-Sultan qalasy boıynsha dırektory Úkibaı Nurpeısov.

Onyń aıtýynsha, qazirgi tańda «Tarıhqa taǵzym» atty arnaıy kabınet qalanyń 7 mektebinde bar. Aldaǵy ýaqytta qazaq tarıhyn ulyqtap, nasıhattaıtyn osyndaı kabınet shahardyń basqa 87 mektebinde ashylatyn bolady.

Aıta ketsek, Nur-Sultandaǵy №37 mektep-lıtseı aqyn Syrbaı Máýlenovtiń atynda.

Syrbaı Máýlenov (1922-1993) aqyn, jazýshy. Tuńǵysh óleńi Jambyl oblysy «Kolhozshy» gazetinde 1937 jyly jarııalanǵan. «Syrbaı Máýlenovtyń óleńderi» atty alǵashqy jınaǵy 1948 jyly jaryq kórgen. S. Máýlenov — qyryqqa jýyq jyr jınaqtyń avtory. Óleńderi qazaq poezııasynyń lırıka janryn damytýǵa eleýli úles retinde qosyldy. Shyǵarmalarynda týǵan jer, zamandas jáne onyń jasampaz eńbegi jarqyn jyrlanady. «Joldas» (1954), «Jas júrek» (1956), «Jol ústindegi jalyndar» (1963), «Juldyz jyrlar» (1963), «Qyzyl arsha» (1969), «Boz qyraý» (1976), «Taý gúlderi», «Shalqar», «Jalyn» (úsheýi de 1979), «Jańbyrsyz kúz» (1980) jınaqtarynyń avtory. Aqyn kitaptary synshylar tarapynan joǵary baǵalanady.

Seıchas chıtaıýt