Elordada kómekten eshkim kende qalmaıdy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Nur-Sultan qalasy Jumyspen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasynyń habarlaýynsha, bıyl elordada 14 929 kópbalaly otbasy men 41 184 az qamtylǵan azamatqa áleý­mettik qoldaý kórsetý josparlanýda, dep habarlaıdy QazAqparat «Astana aqshamy» basylymyna silteme jasap.

Jalpy, qalada osy jyly 159 myń adamǵa ártúrli kómek kórsetilmek. Bul qatarǵa jasyna baılanysty zeınetke shyqqan 82 290 adam, 64 UOS ardageri, 25 719 múmkindigi shekteýli azamat, sonyń ishinde 5 316 erekshe qajettiligi bar bala enip otyr.

Jańa formattaǵy ataýly áleýmettik kómek

Osy kúnge deıin jalpy somasy 2 mlrd teńgeni quraıtyn ataýly áleýmettik kómek 7 029 otbasyǵa nemese 42 174 adamǵa tólendi. Sonyń 3 613-i kópbalaly otbasy (22 427 adam). 1516 otbasynyń ótinishteri belgili bir sebeptermen qabyldanbady. Kúnkóris deńgeıiniń eń tómengi shegi 33 358 teńgeni, kedeılik shegi 23 351 teńgeni quraıtynyn aıta keteıik.

«Jappaı oqytý» qory men «Mektepke jol» sharasy

«Jappaı oqytý» qory aıasynda ár oqýshyǵa 30 myń teńgelik jalpy somasy 384 mln teńgeni quraıtyn 12,8 myń sertıfıkat berildi. «Mektepke jol» qaıyrymdylyq sharasy sheńberinde 77 mln teńge somasyna 6 042 balaǵa demeýshilerdiń esebinen kómek kórsetildi.

Qoljetimdi baspanamen qamtý

Turǵyn úı kezeginde 47 646 adam, sonyń ishinde 3 912 kópbalaly otbasy tur. Bul qatarda áleýmettik osal top sanatyna jatatyn 18 355 adam, 2 758 jetim bala, 22 528 memlekettik qyzmetker men bıýdjettik uıymdar qyzmetkeri de bar. Jyl basynan beri 518 páter berildi. Sonyń 336-sy turǵyn úı kezeginde turǵandarǵa, 24-i kópbalaly otbasylarǵa bólindi. (10 páter satyp alý quqyǵynsyz jalǵa berildi, 14 páter – nesıelik baspana). Konstıtýtsııa kúnine oraı «Berekeli baspana» atty satyp alý quqyǵynsyz páterlerdi jalǵa berý qalalyq baǵdarlamasy aıasynda turǵyn úı kezeginde turǵandarǵa 298 páter berildi. Sonyń 150-i kópbalaly otbasylarǵa, 148-i áleýmettik osal toptarǵa bólindi. Bıyl kommýnaldyq turǵyn úı qorynan 1 322 páter bólý josparlanyp otyr (419 – arendalyq, 903 – nesıelik. Sonyń ishinde 452 kezekte turǵandarǵa). Bıýdjettik qyzmetkerlerge 1 mln teńge kóleminde 500 turǵyn úı sertıfıkaty bólindi. Búgingi kúnge deıin bilim, densaýlyq saqtaý, arnaıy áleýmettik qyzmet, polıtsııa departamenti qyzmetkerlerine 397 sertıfıkat tapsyryldy. «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy boıynsha 2 365 joldama berildi (834 kópbalaly otbasyǵa, 1143 tolyq emes otbasyǵa jáne erekshe qajettiligi bar balalardy tárbıe­lep otyrǵan 388 otbasyǵa). Tólem qabiletin baǵalaý úshin 857 ótinish qabyldandy (309 kópbalaly otbasydan, 400 tolyq emes otbasydan, erekshe qajettiligi bar balalardy tárbıelep otyrǵan 148 otbasydan). Sonyń ishinde 5,9 mlrd teńge somasyna 414 ótinish maquldandy. 1,4 mlrd teńge somasyna 103 nesıelik qaryz berildi. Bul qaryz «Turǵynúıqurylysjınaqbank» AQ arqyly 20 jylǵa deıin, 2 paıyz ósimmen, 1 mln teńge kólemindegi bastapqy jarnany jergilikti bıýdjetten jartylaı sýbsıdııalaýmen páter satyp alýǵa beriledi. Bul maqsatqa 1 mlrd teńge (1000 turǵyn úı sertıfıkaty) qarastyrylǵan. «Nurly Ertis» baǵdarlamasy boıynsha jyl basynan beri Ekibastuz qalasyna 222 otbasy kóshirildi (barlyǵy 1161 adam, munyń 781 bala). «Eńbek» nátıjeli jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlikti damytý memlekettik baǵdarlamasy aıasynda Soltústik Qazaqstan oblysyna 62 otbasy (212 adam) qonys aýdardy. Ótinishterdi qabyldaý jalǵasýda. Osy jyldyń aıaǵyna deıin «Nurly jer» baǵdarlamasy sheńberinde 616 kópbalaly otbasy baspanamen qamtylady.

Nesıelerdi óteý

22 544 adamnyń 6,7 mlrd teńge kólemindegi nesıelik qaryzy óteledi.

Jumysqa turýǵa járdemdesý

Jyl basynan beri 15 194 azamat jumys izdep keldi. Jumyssyzdyqtan áleýmettik qorǵaý sharalarymen 7 502 adam (48,7 %) qamtyldy. Sonyń ishinde 6 919 adam jumysqa turǵyzyldy (turaqty jumysqa 3 778 adam turǵyzylyp, 2 029 adam qoǵamdyq jumystarǵa jiberildi; jastar praktıkasymen 865 adam, áleýmettik jumys oryndarymen 154 adam qamtyldy). Qysqamerzimdik kýrstarǵa 583 adam jiberilip, 49 azamat bıznes-­ıdeıalaryn júzege asyrýǵa granttar aldy. Qysqamerzimdik kýrstarǵa jiberilgen adamdar sany 700-den 2 113 adamǵa artty. Kýrstar eńbek naryǵyndaǵy suranysqa ıe 102 mamandyq boıynsha uıymdastyrylýda. Jańa bıznes-ıdeıalardy júzege asyrýǵa memlekettik granttar jospary 100-den 2 200-ge ósti. Grant kólemi eki esege artyp, 100 AEK-ten 200 AEK-ke (505 myń teńge) jetti. Jyl basynan beri 14 927 turaqty jańa jumys oryndary quryldy (sonyń ishinde shaǵyn bıznes salasynda 14 705 oryn). 859 jumys berýshiden málimetter bazasyna 7 825 bos oryn tirkeldi. Atap aıtqanda, 100 myń teńgege deıin jalaqymen 4,2 myń oryn; 100 myń teńgeden 150 myń teńgege deıin 2 myń oryn, 150 myń teńgeden joǵary jalaqymen 1,6 myń bos oryn bar. Sonyń ishinde qurylys salasynda – 1707, kólik jáne baılanysta – 396, bilimde – 1696, densaý­lyq saqtaýda – 554, saýdada – 819, ónerkásipte – 464, turǵyn úı jáne tamaqtanýda – 244, t.b.

Tegin dári beriledi

Tegin medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemi sheńberinde dıspanserlik esepte turǵan patsıentter tegin dárimen qamtamasyz etildi. Sonyń ishinde áleýmettik osal toptarǵa dári alýǵa 7,2 mlrd teńge bólindi.

Bilim berý granttary

2019 jyly 49 grant berildi. Sonyń ishinde kópbalaly otbasylardan shyqqan 48 bala men týǵanynan múgedektikke shaldyqqan 1 balaǵa tapsyryldy. Qazirgi kezde grantpen 138 stýdent oqýyn jalǵastyryp jatyr. Jalpy, osy qatardaǵy oqýyn aıaqtaǵan 304 jas mamandyqtary boıynsha jumysqa turǵyzyldy.

Dınara Ahmetbekova, kópbalaly ana:

– 2002 jyldan beri osy qalada turamyz, bes balamyzdyń tórteýi elordada dúnıege keldi. Tekserý komsıssııasy jaǵdaıymyzdy kórip ketkennen keıin maýsymnyń sońynan bastap ataýly áleýmettik kómekti ala bastadyq, Shúkir, sol kómektiń arqasynda jaǵdaıymyz táýirlenip qaldy. Kóp jyldan beri baspana kezeginde turǵanbyz, ózim ýchaskelik medbıkemin, joldasym qurylysshy, jýyrda kópbalaly otbasy retinde úsh bólmeli páterge qol jetkizdik. Memlekettiń kóp balaly otbasylarǵa jasap jatqan qamqorlyǵyn sezinip jatyrmyz. Bul turǵyda el basshylaryna qala ákimine, eldiń jaıyn oılaǵan azamattarǵa alǵys bildiremiz. Biz úshin Nur-Sultan qalasyna jetetin jer joq, qanshama ıgilikter kórip jatyrmyz, qalamyzdyń kúnnen kúnge kórkeıgeni de bizdi qýantady.

Móldir Ámirbekova, kópbalaly ana:

– Elordaǵa 2009 jyly kóship kelgennen bastap memleket tarapynan áleýmettik qoldaý árqashan kórsetilip keledi. Qazir alty balam bar. 2014 jylǵy mamyr aıynda Elbasynyń qolynan Kúmis alqa marapatyn alǵan bolatynmyn. Búginde balalarymnyń aldy oqý bitirip, óz aldyna otaý tigip te úlgerdi. 2012 jyly úı kezegine turǵan edim, bıyl mine, kópten kútken qýanyshqa da qol jetkizip, úsh bólmeli páterge ıe boldyq. Osyndaı múmkindik berip jatqany úshin Memleket basshysyna da, qalalyq ákimdikke de alǵysym sheksiz.