Elordada kezekte turǵan 900 otbasy áleýmettik baspanaǵa ıe boldy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Nur-Sultanda Turǵyn úı qurylys jınaq bankinde kezekte turǵan 900-den astam salymshy búgin kópten kútken páterin aldy. Bıyl jeńildetilgen turǵyn úı qurylysynyń kólemi úsh esege artyp otyr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bul týraly Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kólginov óz Instagram paraqshasynda jazdy.

«Búgin páter kezeginde turǵan birqatar azamat páter kiltterin aldy. Kezekte turǵan 900-dan astam adam (halyqtyń áleýmettik álsiz tobyna jatatyndar) men turǵyn úı qurylys jınaq banki salymshylary páter ıeleri atandy. Olardyń keıbireýleri qazir qujattardy rásimdeý satysynda. Biz úshin qoljetimdi áleýmettik turǵyn úı salý óte mańyzdy. Jyl saıyn myńdaǵan otbasy Elbasy bekitken «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha páter alady. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes bıyl jeńildetilgen turǵyn úı qurylysynyń kólemi úsh esege artty», - dep jazdy ákim paraqshasynda.

Qala basshysynyń habarlaýynsha, búgin qoldanysqa berilgen úı Esil aýdanynda ornalasqan. Atalǵan shaǵyn aýdannyń jańa úıleriniń birinshi qabattarynda áleýmettik nysandar (ońaltý ortalyqtary, balabaqshalar, medıtsınalyq kómek kórsetý pýnktteri, polıtsııa pýnkti jáne t.b) ashylady. Tek osy turǵyn úı kesheninde ǵana osy úshin 4 myń sharshy metr bólingen.

«Páterlerdi tapsyrý barysynda birqatar ortalyqtar ashyldy. Mysaly, psıhologııalyq-medıtsınalyq-pedagogıkalyq keńes berý ortalyǵy. Munda mamandar estý, qarym-qatynas jáne minez-qulyq buzylystary bar balalarǵa tekserý jáne kómek kórsetýmen aınalysady. Mundaı ortalyq sondaı-aq belgili bir buzýshylyqtardy erte kezeńde anyqtaýǵa múmkindik beredi. Bul óz kezeginde qajetti medıtsınalyq kómekti ýaqtyly kórsetýge jol ashady. Sonymen qatar, ulttyq sport túrlerin damytý ortalyǵy – shahmat oınaýǵa arnalǵan kabınetter, toǵyzqumalaq, asyq oıyny zaly, arqa alan, qazaq kúresin jattyqtyrýǵa arnalǵan zal ashyldy», - dep habarlaıdy qala ákimi.

Túlekterdi jumysqa ornalastyrý da mańyzdy. Qoǵamdyq tamaqtaný jáne servıs kolledjiniń stýdentteri úshin osy aýdannyń jańa úıinde quzyrettilik ortalyǵy ashylǵan. Munda stýdentter teorııalyq daǵdylardy tikeleı praktıkada qoldana alady. Ortalyq eńbek naryǵy úshin mamandardy tórt quzyrettilik boıynsha daıarlaıdy: aspazdyq/kondıterlik is, naýbaıhanalyq sheberlik, meıramhanalyq servıs.

«Elordada qurylys salasy kósh bastap tur. Jyl saıyn qalada áleýmettik nysandar, turǵyn úı keshenderi, qoǵamdyq keńistikter paıda bolady. Injenerlik kommýnıkatsııalardy júrgizemiz, joldar salamyz. Bul jumystarǵa kún saıyn myńdaǵan qurylysshy jumyldyrylyp, jumys oryndary quryldy. Qala turǵyndarynyń ómir súrý jaǵdaıyn jaqsartyp, qalamyzdy ózgertkenińiz úshin alǵys aıtamyn!» - dep túıdi Altaı Kólginov.


Seıchas chıtaıýt