Elordada «Qazaqstan halqy Assambleıasy: tarıhı ocherk» atty kitaptyń tusaýkeseri ótedi

i. QazAqparat - Erteń, shildeniń 2-inde QR Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń janyndaǵy Ǵylymı-saraptyq keńes «Qazaqstan halqy Assambleıasy: tarıhı ocherk» atty kitaptyń tusaýkeserin ótkizedi. Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 15 jyldyǵyna oraı jaryq kórgen basylym elorda kúni merekesine arnalady.

«Qazaqstan halqy Assambleıasy: tarıhı ocherk» kitaby qazirgi zamanǵy kóptildi Qazaqstannyń qalyptasý tarıhyna tujyrymdamalyq turǵydan qarastyrǵan alǵashqy eńbekterdiń biri bolyp tabylady. Ocherk qazirgi Qazaqstannyń saıası jáne azamattyq tiregi - qazaqstandyq toleranttylyqtyń dúnıege kelýiniń kúrdeli jáne kópqyrly úderisin tarıhı turǵydan baǵa berýge tyrysqan.

Kitap avtorlary muraǵat qujattary men ózge derekterdi zertteı otyryp, Qazaqstan nelikten kópetnosty elge aınalǵanyn, etnosaralyq kelisimniń aıryqsha úlgisiniń qalyptasý úrdisi týraly syr shertedi. Atalǵan eńbektiń qundylyǵy - barlyq oqıǵalar tarıhı turǵyda baǵalanǵan, sondaı-aq avtorlar táýelsizdikti, ulttyq birlik pen uıysýdy nyǵaıtý úderisteriniń belsendi qatysýshylary bolyp tabylady.

Basylymda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qurylýy men is-qımyly jan-jaqty kórsetilip, birtutas Qazaqstan halqyn quraǵan barlyq etnostardyń múddelerin júzege asyrý joldary aıqyndalǵan. Assambleıanyń damý tarıhy - naqty strategııa men máselelerdi sheshý joldaryn izdeýden turady. Kitaptyń maqsaty - Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Nazarbaevtyń saýatty ulttyq saıasatynyń nátıjesinde 1990 jyldardan bastap qazirgi kezeńge deıin elimiz júrip ótken etnosaralyq toleranttylyq pen qoǵamdyq kelisimniń qazaqstandyq úlgisiniń tarıhı joldaryn qalyptastyrýǵa naqty úles qosý bolyp tabylady.

Kitap qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde 2000 dana taralymmen jaryqqa shyqty.