Elordada «Qaıyrymdylyq kerýeni» baıqaýynyń jeńimpazdary marapattaldy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin ІІІ Respýblıkalyq «Qaıyrymdylyq kerýeni» baıqaýyna qatysqan elordalyqtar marapattaldy. Baıqaýǵa qaıyrymdy istermen turaqty túrde aınalysyp, qoǵamǵa kómegi tıgen azamattar qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat qala ákimdiginiń resmı saıtyna silteme jasap.

Nur-Sultan qalasy Almaty aýdanynyń ákimi Erlan Bekmurzaevtyń aıtýynsha, respýblıkalyq saıysqa jalpy sany 670 ótinim qabyldansa, onyń 100-ge jýyǵy – elorda turǵyndarynan.

«Qatysýshylardyń arasynda úlken qurylys kompanııasynyń basshylary, eń bastysy dárigerler, órt sóndirýshiler boldy. Qaıyrymdylyq sharalarymen kúndelikti aınalysatyn jandardan qoǵamǵa keler paıda zor. Sol sebepti olardy marapattaý rásimi joǵary deńgeıde ótti», – dedi Qazaqstan isker áıelder qaýymdastyǵynyń múshesi Nazgúl Maǵjan.

Qatysýshylardy ár saladan kórýge bolady.

«Qaıyrymdylyq kerýeni» marafonynyń nomınanty bolǵanyma qýanyshtymyn. Byltyr komandamyzben birge elimiz boıynsha eki myńnan astam adamdy túrli daǵdylarǵa úırettik. Oǵan túrli salanyń sarapshylary kómektesti. Jyl boıy oqytyp, sertıfıkattar tapsyrdyq. Osylaısha jańa múmkindikter syıladyq. Bárin qaıyrymdylyqpen aınalysýǵa shaqyramyn. Jaqsylyqty kez kelgen sátte jasaýǵa bolady», – dedi qoǵam qaıratkeri Aqerke Berlibaı.

Baıqaý qatysýshylarynyń biri, elordadaǵy №3 kópbeıindi ınfektsııalyq aýrýhananyń pýlmonologııa bólimi meńgerýshisi, dáriger Saparkúl Berdeshova koronavırýs indeti endi bastalǵan shaqta kúni-túni aýrýhanada qalyp, jappaı túsip jatqan naýqastardy emdegen.

«Koronavırýs bastalysymen, bizdi provızorlyq ortalyqqa aýystyrdy. Maıdan dalasyna myltyqsyz top ete qalǵandaı boldyq. Kúnine 200-deı adam túsken kezder boldy. Tósek-oryn jetispeıdi. Eki apta boıy úıge barmaı, aýrýhanada qalǵan túnderi uıyqtaıtyn oryn joq bolǵan soń, túregep otyryp kóz iletinbiz. Adam shyǵyny bolmasa eken, naýqastar jazylyp shyqsa eken dep tiledik. Biraq kóp adamnan aıyryldyq. Bizge óz aıaǵymen kelgen kisilerdiń erteńine máıiti shyǵyp jatty. Qansha otbasynyń birneshe adamy qatar ketti. Búgin ákesi, erteń uly... Odan qalsa, YouTube-tiń jaqsy maǵynasynda da, jaman maǵynasynda da «gúli» boldyq. «Sender qoldan jasap jatyrsyńdar, sender óltirdińder» dep bizge laǵynet jaýdyrǵandardy da talaı kórdik. Infektsııanyń ortasynda júrgen soń, ózim de aýyryp qaldym. Joldasymnyń ókpesi 70%, ózimdiki 45% zaqymdanyp, áıteýir, jazylyp shyqtyq», - deıdi ol.

Saparkúl astanalyqtarǵa ǵana emes, reti kelse, barlyq qazaqstandyqqa kómektesýge tyrysqan. Sol sııaqty medıtsına salasy boıynsha halyqqa ushan-teńiz paıdasy tıgen Anna Tsepke, Tatıana Tsechoeva marapattaldy.

Sondaı-aq qatysýshylardyń ishinde tótenshe jaǵdaı kezinde tegin psıholgııalyq keńes berýmen aınalysqan astanalyqtar da bar. Máselen, Dınara Jaqypbekova men Aıdana Beısembenova Bek Air áýekompanııasynyń ushaǵy apatqa ushyraǵanda, tótenshe jaǵdaıǵa ushyraǵandar men olardyń jaqyndaryna psıhologııalyq kómek kórsetken.

Aıdarhan Kemaladınov órt laýlap jatqan páterden júkti áıel men tórt balany qutqaryp qalsa, Nádir Omarǵazıev kishkentaı balany qudyqtan shyǵaryp alǵan. Al Sergeı jáne Anna Lıahovtar basseınge batyp ketken balany alyp shyǵyp, alǵashqy kómek kórsetip, ólim aýzynan arashalap qalǵan.

Marapat ıeleriniń ishinde Emın Askerov, Elmıra Saqalova, Botagóz Igenbaeva, Álııa Erjanova, Marjan Abdýllına, Dınara Syrǵabaeva, Raısa Alıýshına, Ǵabıt Sátmaǵanbetov, «Mama Pro» áleýmettik turǵydan osal áıelderdi qoldaý jáne damytý qory, «BlagoDarıý» qoǵamdyq qory jáne «Epro» korporatıvtik qory bar.

Esterińizge sala ketsek, qazir «Qaıyrymdylyq kerýeni» IV respýblıkalyq baıqaýyna qatysýǵa ótinim qabyldanyp jatyr.


Seıchas chıtaıýt