Elordada belgili qalamger Nurǵoja Orazdyń 90 jyldyq mereıtoıy atalyp ótti

Foto:
ASTANA. QazAqparat - Elordadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada aqyn, jazýshy, pýblıtsıst, dramatýrg, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Nurǵoja Orazdyń 90 jyldyq mereıtoıy atalyp ótti, dep habarlaıdy QazAqparat.

QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen ótken «Saryarqa sańlaǵy» atty ádebı keshte qalamgerdiń ómiri men shyǵarmashylyq joly týraly paıymdy pikirler aıtyldy.

«Nurǵoja aǵamyz rýhanı álemniń qaıratkeri boldy. Onyń ádebıetke sińirgen eńbek jolyn eki kezeńge bólýge bolady. Ol – egemendikke deıin jáne táýelsizdikten keıin. Elimiz azattyq alǵanǵa deıin ult tarıhyn tereń qozǵaǵan dúnıeler jazdy. Árbir týyndysy qazaqtyń joǵyn joqtady. Qazaq tarıhy men ana tiliniń mártebesin kóterý jolynda qajyrly qyzmet jasady. Saıası júıemen kúresti», - dedi aqyn, dramatýrg Baıanǵalı Álimjanov.

Aqyn, qoǵam qaıratkeriSerik Turǵynbek: «Meni ádebıetke alyp kelgen Nurǵoja Oraz. Jas kezimizde sonaý Torǵaıdyń túkpirinde jatqan bizge hat jazyp, ádebı jıyndarǵa shaqyryp turdy. 1968 jyly sol kezdegi Tselınograd qalasyna alǵash ret keldik. Sonda klassık jazýshy Ǵabıt Músirepovti birinshi ret kórdim. Ol kezde Almatyǵa da barmaǵan kezim. Nurekeńniń jaqsylyǵyn aıtyp taýysa almaspyn. Nurǵoja aǵa negizin qalaǵan «Saryarqa» jýrnaly Arqa óńiriniń tarıhy men ádebıetin jaryqqa shyǵardy», - dep óz oıyn ortaǵa saldy.

Aqyn-ǵalym, Qostanaı qalasynyń turǵyny Aqylbek Shaıahmet osy sharaǵa onlaın baılanyspen shyǵyp, qalamger aǵasy týraly oı tolǵady. «Qazaq poezııasynda ózindik úni men laıyqty orny bar aqyn Nuraǵam ádebıetimizdiń, rýhanııatymyzdyń soltústik óńirde órkendeýine erekshe úles qosty. Qarymdy qalamger keshegi keńestik júıede Nuraǵa bastaǵan at tóbelindeı az ǵana jergilikti aqyn-jazýshylar bul ólkede qazaq tiliniń solǵyn tartyp, tamyrynan úzilip qalmaýyna eńbek sińirdi. «Qarakúıik» romanynda qazaqtyń bastan keshken taǵdyr-talaıyn shynaıy sıpattady. Ol Qostanaı oblysy, Sarykól aýdany, «Maıak» aýylynda týǵan. Jerlesteri elge qamqor Nuraǵany «Týǵan jeriniń janyp turǵan shamshyraǵy», «Qarshyǵalynyń aq ıyq búrkiti», «Sarykóldiń samorodok sary altyny» dep ataıdy. Rasynda da, onyń keıingi tolqynǵa jasaǵan qamqorlyǵy óte kóp. Asyl aǵanyń artynda aıtyp ketken sózi qaldy, jazyp ketken jyry qaldy», - dep Aqylbek Qojauly qostanaılyqtardyń sálemin jetkizdi.

Memleket jáne qoǵam qaıratkeri Svetlana Jalmaǵambetova mereıtoıy atalyp ótip jatqan qalamgerdiń Aqmola óńirine sińirgen eńbegi ushan-teńiz ekenin jetkizdi. «Osy qalada qazaq rýhyn jańǵyrtýǵa mol úles qosqan úsh tulǵany aıtar edim. Olar aqyn Nurǵoja Oraz, jazýshy Aldan Smaıyl jáne rejısser Jaqyp Omarov. Bul qalada qandaı mádenı shara da Nuraǵasyz ótpeıtin. Bizge jaqsy baǵyt-baǵdar berdi. 1990 jyldardyń basynda biz zııaly qaýym ókilderin shaqyryp, aqyldastyq. Sonda Nuraǵań bastaǵan azamattar úsh máseleni alǵa tartty. «Áýeli qalanyń Aqmola ataýyn qaıtarýymyz kerek, ekinshiden, meshit salynýy tıis, úshinshi – drama teatryn ashýymyz qajet» dedi. Halyqtyń qoldaýymen osy ister júzege asty. Sondaı-aq qazaq mektepterin ashý máseleleri qolǵa alyndy. Sóıtip, Aqmola qalasyna astana mártebesi berilgenge deıin irgeli ister atqaryldy»,- dedi ol.

Shara barysynda Ulttyq óner ýnıversıtetiniń stýdentteri án shyrqady. Ónerli jastar N.Orazdyń óleńderin mánerlep oqyp berdi.

Sondaı-aq qoǵam qaıratkerleri Jabal Erǵalıev, Jarasbaı Súleımenov, Baǵıla Baımaǵambetova, ǵalym Aıtbaı Bolashev, jazýshylar Shárbaný Bısenova men Roza Muqanova, ardager jýrnalıster Qaısar Álim men Sádibek Túgel sóz sóılep, Nurǵoja Narymbaıulynyń azamattyq tulǵasy týraly syr shertti. Qalamgerdiń týǵan jeri – Sarykól aýdanynan kelgen Soldat Dútbaev kózi tirisinde Nurǵoja aǵanyń jerlesterimen kezdesýi erekshe yqylaspen ótkenin eske aldy. Aqyn, jýrnalıst Aıbatyr Seıtaq N.Orazdy ustaz tutatynyn aıta kelip, arnaý óleńin oqyp berdi.

Nurǵoja Oraz týraly estelikterden turatyn «Ǵıbratty ǵumyr» jáne aqynnyń orys tiline aýdarylǵan óleńderi engen «Vesna dýshı moeı» atty qos kitabynyń tusaýkeser rásimi ótti.

Kesh sońynda aqynnyń jary Aıman Qojahmetqyzy osy ádebı-mádenı eske alý keshin uıymdastyrýshylarǵa, arnaıy kelip qatysqan qadirli meımandarǵa rızashylyǵyn bildirdi.


Seıchas chıtaıýt