Elordada Abaı murasyna arnalǵan respýblıkalyq konferentsııa ótti
Іs-shara uly oıshyldyń jańarǵan qoǵamnyń qalyptasý negizderi baǵytyndaǵy muralaryn, sondaı-aq «Máńgilik el» ıdeıasy aıasynda «kemeldengen tulǵa» tujyrymdamasyn zertteýge baǵyttalǵan. Konferentsııaǵa belgili memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, Abaı shyǵarmalaryn zertteıtin ǵalymdar qatysty.
Sharaǵa uly aqynnyń týǵan jerinen Shákárim ýnıversıteti janyndaǵy Abaı ınstıtýtynyń dırektory Jandos Áýbákir keldi. Ǵalymnyń aıtýynsha, Abaı murasyn zertteý bir kúnmen ǵana shektelmeıdi, onyń eńbekteri árqashan ózekti bolyp qala bermek.
«Búgin Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan mańyzdy konferentsııa ótip jatyr. Іs-sharanyń elordadaǵy iri ýnıversıtetterdiń birinde ótýi qısyndy jáne óte oryndy. Osy ýnıversıtettiń qabyrǵasynda «Abaı akademııasy» ǵylymı-zertteý ınstıtýty quryldy. Instıtýt Abaıdyń muralaryn zertteý boıynsha kóp jumys jasady. EUÝ rektory Erlan Sydyqovtyń jetekshiligimen túrli kitaptar men jınaqtar shyǵaryldy. Abaı murasyn zertteý bir kúnmen ǵana shektelmeıdi. Biz árqashan onyń shyǵarmalaryn, ómirge degen kózqarastaryn zertteýimiz kerek, bul úshin tereń bilim qajet. Onyń shyǵarmalary búgingi kúnge deıin ózektiligin joǵaltqan joq. Jyl saıyn biz ol týraly qyzyqty faktilerdi tabamyz. Birneshe jyl buryn biz muraǵattan onyń bolys basqarýshysy retinde qyzmetin rastaıtyn qujatty taptyq. Abaıdyń aıryqsha ereksheligi - ol óziniń ádebı mektebin qalyptastyrdy, biz osy mekteptiń ókilderin de zerttedik», - deıdi Jandos Áýbákir.
L.Gýmılev atyndaǵy EUÝ-diń qazaq ádebıeti kafedrasynyń meńgerýshisi Kemeńger Qaıyrbek Abaı árbir qazaqstandyqtyń júreginde ómir súretinin atap ótti.
«Búginde respýblıkanyń túkpir-túkpirinde ǵalymdar, abaıtanýshylar bar. Іs-shara Abaı jylyn ǵylymı qorytýǵa baǵyttalǵan. Abaı árbir qazaqstandyqtyń júreginde. Bıyl ýnıversıtetimizde Abaı ınstıtýty quryldy, abaıtaný týraly 20-ǵa jýyq kitap jaryq kórip, tusaýkeseri ótti. Abaı HH ǵasyrdyń basynda Alash partııasynyń basshylyǵymen zertteldi. Muraǵattyq málimetter sol kezde óńdelgen bolatyn», - deıdi ǵalym.
Konferentsııada QR Parlamenti Senatynyń depýtaty Nurtóre Júsip, Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırektory Zııabek Qabýldınov jáne basqa da ǵalymdar baıandama jasady. Respýblıkalyq ǵylymı-praktıkalyq konferentsııanyń qorytyndysy boıynsha Abaı murasyna arnalǵan ǵylymı zertteýler jınaǵy tanystyryldy.