Elorda jurtshylyǵy «Kóńil sazy» atty kúı keshin tamashalady
«Qazaqstan» ortalyq kontsert zalynyń kameralyq zalyna jınalǵan jurtshylyq mýzykalyq týyndylardy tyńdaýmen qatar qazaq kúıiniń shyǵý tarıhy, dombyranyń qaǵystary men buraýlary týraly mol maǵlumat aldy.
Keshtiń shymyldyǵy ashylǵan soń, sahnaǵa kóterilgen Nurlan Bekenov halyq kúıi «Sal kúreńdi», Súgirdiń «Shalqymasyn», Qurmanǵazynyń «Tóremuratyn», Dáýletkereıdiń «Aqbala qyz» kúılerin oryndap berdi.
Budan keıin ol kórermender nazaryn dombyranyń bes túrli buraýyna aýdardy. Óner súıer qaýym Táttimbettiń «Bes tóre» kúıin teris buraýda, Asanqaıǵynyń «Jelmaıasyn» shalys buraýda, halyq kúıi «Qos kelinshekti» tel buraýda tamashalap, qoshemet bildirdi. N.Bekenov óziniń «Saǵynysh» kúıin qalys buraýda tartyp berdi.
Osy keshke shaqyrylǵan qonaqtar arasynda Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Amantaı Jumashev óner jolyndaǵy inisine tabys tilep, «Aqtoǵaıym» atty ánmen shashý shashty. Kúıshi, mýzyka zertteýshisi Ýálı Bekenovtiń «Jeńgem súıer» kúıin osy Ýálıdiń nemeresi Serik Bekenov oryndap berdi.
Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Anar Muzdahanova men «Qurmet» ordeniniń ıegeri Janar Júsipova óner kórsetti. Danııar Muqan, Kúnsulý Túrikpen, Asqar Muqııat án shyrqady.
Sondaı-aq avtordyń «Qultýmanyń tolǵaýy», «Talpynys», «Aqyn armany», «Kóńil sazy», «Oraqty batyr», «Altaı sazy» kúıleri oryndaldy. N.Bekenovtiń shyǵarǵan ánderi de az emes. Sonyń biri aqyn Nurlan Qalqanyń óleńine jazylǵan «Týǵan jer» ánin talantty ánshi Áıgerim Amanjolova shyrqap, qoshemetke bólendi.
Janar Qasymova jetekshilik etetin «Boıtumar» qobyzshylar kvınteti, Qarlyǵa Nıhanbaeva jetekshiligimen «Jas óren» balalar ansambli jáne «Aqjanbek-Arys» dombyrashylar ansambli óz sheberlikterin tanytyp, kúı keshiniń kórkin asha tústi.
Kesh sońynda sóz alǵan QR eńbek sińirgen qaıratkeri, kompozıtor, professor Aıtqalı Jaıymov: «Nurlannyń úlken orkestrge arnap jazǵan kúrdeli ári kólemdi shyǵarmalary bar. Týyndylary respýblıkalyq baıqaýlarda júldege ıe boldy. Jastarǵa qamqorlyq jasap júr. Óziniń balalaryn da óner men bilimge baýlyp keledi. Biz soǵan qýanamyz. Óner jolyndaǵy shákirtimizge úlken tabystar tileımiz!» - dedi.
QR eńbek sińirgen qaıratkeri, kompozıtor Orynbaı Dúısen: «Nurlan 1998 jyly Elordadaǵy Qazaq ulttyq mýzyka akademııasyna shákirt bolyp kelse, endi, mine, belgili óner ıesi bolyp otyr. Maqtan tutatyn shákirtterimniń biri. Kásibı mýzyka sheberi bolyp qalyptasqanyna qýanamyn», - dedi.
Kelesi kezekte fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, akademık Dıhan Qamzabekuly: «Óner, mýzyka tabıǵatpen tikeleı baılanysty ǵoı. Nurlan kim desek, jyldyń tórt mezgilinde jaqsy kúnder qandaı bolsa, Nurlan sondaı. Barsha janǵa jarqyn kóńil-kúı syılap júredi. Ekinshi qyry – sonshalyqty ultshyl. Týa bitken qasıeti me, álde mekteptegi jáne keıingi ustazdary solaı tárbıelegen be, ulttyq múddeni bárinen joǵary qoıady. Kúı shyǵarý úshin tarıhty tereń bilý kerek. Nurlan ózi zerttep júrgen taqyryptarǵa degen izdenisi mol. Qaı ǵalym qandaı salany zerttep júrse, sodan kóbirek maǵlumat alýǵa tyrysady. Sonyń bári jınaqtalyp, suryptala kele, ishki tolqynysynan baryp kúı shyǵady eken. Osy qyryna búgin kózimiz jetti, kóńilimiz toldy. Ramazan aıyndaǵy kontserti bizge káýsar sýyndaı boldy. Alar asýlary bıik bolsyn!», - dep tilegin aıtty.
Shyǵarmashylyq keshten alǵan áserimen bólisken azamattar kóp boldy. Qoǵam qaıratkeri, saıasatker Serik Ábdirahmanov: «Búgingi kúı keshi halqymyzdyń rýhanı bıiktigin kórsetti. Osyndaı joǵary deńgeıdegi án-kúıdi tyńdap, jigerlenesiń, tolqısyń, kóńil túbinde daýyl turady. Boıyńa rýhanı kúsh bitedi. Nurlan sekildi daryndy azamattardyń óneri kóbirek nasıhattalýy kerek. Kúnkóris qamymen ketken halyqty rýhtandyrý qajet. Osyndaı óner keshi jıi bolǵany durys», - dep óz pikirin bildirdi.
Al aqyn Nurlan Qalqa: «Nurlan Bekenovtiń kontserti joǵary deńgeıde ótti. Onyń óz-ózin udaıy jetildirip otyratynyna kóz jetkizdik. Shyǵarmashyl janǵa keregi – osy. Bul izdenisi ony óner bıigine kótereri anyq. Ekinshi bir qyry – jas ónerpazdarǵa qamqorlyǵy. Kesh barysynda oqýshylar da óz ónerlerin kórsetti. Úshinshi qyry – ustazdaryna degen iltıpatyn, erekshe qurmetin olardyń shyǵarmalaryn oryndaýynan baıqadyq. Mine, bul qasıetter óner ıesin rýhanı baıytady, jolyn ashyp, jańa deńgeıge alyp shyǵady dep senemin», - dep oı túıgenin jetkizdi.
Óner ıesi Nurlan Bekenov qazaqtyń kúı ónerin syılap kelgen barsha kórermenge alǵysyn bildirdi.
Eske sala keteıik, budan buryn elordada kúıshi-kompozıtor Nurlan Bekenovtiń «Kóńil sazy» shyǵarmashylyq keshi ótetininjazǵan bolatynbyz.