Elimizde jumyskerlerdi jazataıym oqıǵalardan mindetti saqtandyrý júıesi jetildiriledi

<p>QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi eńbek mindetterin oryndaý kezinde jumyskerlerdi jazataıym oqıǵalardan mindetti saqtandyrý júıesin jetildirýdi kózdeıtin zańnamaǵa túzetýler toptamasyn ázirledi. Tıisti zań jobasyn Májilis qabyldady jáne QR Parlamenti Senatynyń qaraýyna joldandy, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a> mınıstrliktiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.&nbsp;</p>

Zańnamaǵa engizilgen túzetýlerde tómendigiler kózdelgen.

1. Ómirdi saqtandyrý kompanııalarynyń jumys berýshiniń aldyn alý sharalaryna jumsaǵan shyǵyndaryn tólengen saqtandyrý syıaqysynyń 6 %-yna deıin óteýi. Aldyn alý sharalaryna mynalar jatady: basshylar men eńbek qaýipsizdigi jáne eńbekti qorǵaýdy qamtamasyz etýge jaýapty adamdardy oqytý; kásiptik táýekelderdi baǵalaý; normatıvtik-tehnıkalyq qujattama ázirleý; merzimdi medıtsınalyq tekserýler júrgizý; óndiristik jaraqattaný qaýpiniń dárejesine áser etetin negizgi quraldardy jańǵyrtý; ujymdyq qorǵaý quraldaryn, sondaı-aq qaýipsizdik júıelerin ornatý.
2. Ómirdi saqtandyrý kompanııalarynyń tólengen saqtandyrý syıaqysynyń 6 % sheginde ońaltý sharalaryna arnalǵan shyǵystardy óteýi. Ońaltý sharalary: áleýmettik-psıhologııalyq ońaltýdy; kásiptik jáne eńbekti ońaltýdy; zardap shekken qyzmetkerdiń densaýlyǵyna zııan keltirýden týyndaǵan jumys berýshiniń qosymsha shyǵyndaryn; qalpyna keltirýdi jáne rekonstrýktıvtik terapııany kózdeıdi.

1. Zardap shekken qyzmetkerdiń sanatorıı-kýrorttyq emdelýiniń ómirin saqtandyrý kompanııalarynyń 100 aılyq eseptik kórsetkishke (budan ári – AEK) deıingi mólsherde tóleýi. Qyzmetterdiń quny 100 AEK-ten asqan jaǵdaıda alýshynyń esebinen áleýmettik tólem jasaý múmkindigi bolady.
2. Zardap shekken qyzmetkerlerdi áleýmettik qorǵaýdy kúsheıtý.

Qazirgi ýaqytta regressııalyq tólemderdiń mólsherin esepteý kezinde jumyskerdiń kinási de anyqtalady. Eger jumyskerdiń kinási, mysaly 50 % mólsherinde anyqtalsa, onda oǵan tıisinshe tólemniń tek 50 % ǵana beriledi. Jańa túzetýler oǵan ózgeris engizedi. Tıisinshe, jumyskerge eńbek jaraqatyn alǵan kezde ómirine jáne densaýlyǵyna keltirilgen zııandy óteý tolyq kólemde júzege asyrylady.

Budan basqa, zańnamaǵa engizilgen túzetýlerde kásiptik eńbekke qabilettiliginen aıyrylý dárejesi 2015 jylǵy 10 mamyrǵa deıin alǵash ret 30-dan 100 %-ǵa deıingi mólsherde belgilengen jáne 2015 jylǵy 10 mamyrdan bastap 2024 jylǵy 1 qańtarǵa deıingi kezeńde kýálandyrý merziminsiz uzartylǵan nemese qaıta kýálandyrylǵan adamdarǵa saqtandyrý uıymdarynyń qarajaty esebinen saqtandyrý tólemderin ómir boıy júzege asyrý kózdelgen. Mundaı alýshylardyń sany shamamen 1,4 myń adam.