Elimizde zeınetkerlerge qandaı áleýmettik qoldaý sharalary qarastyrylǵan
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, respýblıkada jasy boıynsha 2,4 mıllıonnan astam zeınetker turady. Árbir azamattyń laıyqty qartaıýyn qamtamasyz etý – Úkimettiń áleýmettik saıasatynyń basty mindetteriniń biri.
Memleket aǵa býyn ókilderin áleýmettik qorǵaý, onyń ishinde zeınetaqymen qamsyzdandyrý júıesin jetildirýge baǵyttalǵan sharalardy dáıekti túrde qabyldaýda.
Qazaqstan Respýblıkasynyń zeınetaqy júıesin odan ári jańǵyrtýdyń 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamasyna sáıkes bazalyq zeınetaqy mólsheri jyl saıyn ınflıatsııa deńgeıine, al yntymaqty zeınetaqy mólsheri ınflıatsııa deńgeıinen 2%-ǵa ilgeri ındeksteledi. Máselen, 2024 jylǵy 1 qańtardan bastap yntymaqty zeınetaqylardyń mólsheri 9%-ǵa ulǵaıtyldy jáne eń tómengi kúnkóris deńgeıi kóleminiń ózgerýine baılanysty bazalyq zeınetaqynyń mólsheri arttyryldy.
Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes bazalyq zeınetaqynyń mólsherin kezeń-kezeńimen arttyrý jalǵasyp jatyr. Osylaısha, 2024 jylǵy 1 qańtardan bastap onyń eń tómengi mólsheri eń tómen kúnkóris deńgeıiniń 60%-ynan 65%-yna deıin, al eń joǵary mólsheri 100%-ynan 105%-yna deıin arttyryldy.
Sonymen qatar Qazaqstan Respýblıkasynyń Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi qart adamdardy qoldaý, olarǵa áleýmettik qyzmet kórsetý deńgeıin arttyrý, qoǵamdyq ómirge tartý boıynsha sharalardy iske asyrýda.
Respýblıkada 92 Belsendi uzaq ómir súrý ortalyǵy ashylyp, jumys istep jatyr. Ortalyqtardyń jumysyna isteýine jergilikti bıýdjetterden bólingen qarajattyń jalpy somasy 2024 jylǵa 5,9 mlrd teńge boldy.
Belsendi uzaq ómir súrý ortalyqtary «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha úsh baǵytta jumys isteıdi: belsendi uzaq ómir súrý, densaýlyq mádenıeti jáne qoǵammen baılanys. Ortalyqtardyń qyzmeti egde jastaǵy adamdardyń ómir súrý sapasyn jaqsartýǵa, ónimdi jáne belsendi uzaq ómir súrýdi yntalandyrýǵa, onyń ishinde júıeli bos ýaqytty uıymdastyrýǵa (ıoga, skandınavııalyq júris, tsıfrlyq saýattylyqty arttyrý, motıvatsııalyq jáne kásipkerlik kýrstar, aǵylshyn tili kýrstary jáne t.b.), qarttardyń erkindigin qamtamasyz etýge, qoǵam ómirine qatysýǵa baǵyttalǵan.
1 qazanda elimizde Qarttar kúnine oraılastyrylǵan aılyq bastalady. Oblystardyń, qalalar men aýdandardyń ákimderi, kásiporyndar men uıymdardyń basshylary aǵa býyn azamattaryn áleýmettik qoldaý jónindegi is-sharalardy, eńbek ujymdarynda kezdesýlerdi, ambýlatorııalyq-emhanalyq uıymdarda Ashyq esik kúnderin jáne basqalardy ótkizetin bolady.
Sonymen qatar Qarttar kúnine oraı Astana qalasynda, Aqmola (eń tómengi zeınetaqy alýshylarǵa), Qaraǵandy (75 jastan asqan azamattarǵa), Pavlodar (eń tómengi zeınetaqy alýshylarǵa jáne 80 jastan asqan azamattarǵa), Shyǵys Qazaqstan (90 jastan asqan azamattarǵa), Mańǵystaý (70 jastan asqan azamattarǵa 25 qazanǵa qarsy), Túrkistan (jalǵyzbasty zeınetkerlerge jáne 100 jastan asqan azamattarǵa) oblystarynda, sondaı-aq Ulytaý oblysynda (70 jastan asqan azamattarǵa jáne múgedektigi bar adamdarǵa) 235,8 myń adamdy qamtı otyryp, jalpy somasy 2,7 mlrd teńgege birjolǵy materıaldyq kómek kórsetiletin bolady.
Jalpy, bıyl jergilikti bıýdjetterdiń múmkindikterin eskere otyryp jáne bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi aıasynda qart azamattardy áleýmettik qoldaýǵa 12,4 mlrd teńgeden astam qarajat baǵyttaldy (onyń ishinde jergilikti bıýdjetterden – 11,8 mlrd teńge, tartylǵan qarajat esebinen – 0,6 mlrd teńge), onyń ishinde:
- azyq-túlik jıyntyǵyn usynýǵa – 229,4 mln teńge (26,5 myń adam);
- jeńildikpen dári-dármekpen qamtamasyz etýge – 2 mlrd 318 mln teńge (62,2 myń adam);
- tis protezdeýge – 515,5 mln teńge (3,9 myń adam);
- sanatorıılik-kýrorttyq emdeýdi usynýǵa – 3 mlrd 448 mln teńge (23,3 myń adam);
- turǵyn úıdi jóndeýge – 31,4 mln teńge (189 adam);
- otynmen qamtamasyz etýge – 75,6 mln teńge (2,6 myń adam);
- jalpy paıdalanýdaǵy kólikte jeńildikpen jol júrýdi usynýǵa – 5 mlrd 179 mln teńge (409,9 myń adam);
- kómektiń basqa túrlerine – 638,4 mln teńge (81,5 myń adam).
Halyqaralyq qarttar kúni 1990 jyly 14 jeltoqsanda Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasynyń 45-sessııasynda jarııalanǵanyn esterińizge sala keteıik.
Ony ótkizýdiń basty maqsaty – qarııalardyń memleket pen qoǵam aldyndaǵy eńbegin qurmetteý jáne moıyndaý, sondaı-aq olardyń problemalary men qajettilikterine nazar aýdarý, ómir súrý sapasyn arttyrý qajettiligi, olarǵa jalpyǵa birdeı qamqorlyq kórsetý.