«Rojkovskoe» iri gaz kondensaty ken orny paıdalanýǵa berildi
Gaz kondensaty ken orny 2008 jyly keń aýqymdy geologııalyq barlaý jumystarynyń nátıjesinde ashyldy. 2040 jylǵa deıin munda 14,2 mlrd tekshe metr shıki gaz jáne 7,1 mln tonna kondensat óndirý josparlanyp otyr. «QazMunaıGaz» (50%), majarstandyq MOL Group (27,5%) jáne qytaılyq Sinopec (22,5%) kompanııalary kiretin birlesken kásiporyn jer qoınaýyn paıdalaný quqyǵyna ıe. Búgingi tańda shamamen $534 mln ınvestıtsııalandy.
«Rojkovskoe» ken ornyn ıgerý arqasynda QR Ulttyq qory 501 mlrd, jergilikti bıýdjet 110 mlrd teńgege tolyǵady dep kútilýde. Budan basqa aktsıonerler óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna keminde 3,1 mlrd teńge bólýdi, sondaı-aq jyl saıyn kelisim-sharttaǵy mindettemeler aıasynda qazaqstandyq kadrlardy oqytýǵa ınvestıtsııalar somasynyń 1%-yn arnaýdy josparlap otyr.
Premer-Mınıstr bul jobanyń strategııalyq mańyzy zor ekenin aıtty. Ol Memleket basshysynyń jańa gaz ken oryndaryn barlaý jáne ıgerý jumystaryna ınvestıtsııa tartý týraly tapsyrmasyn oryndaý aıasynda iske asyp jatyr.
«Rojkovskoe» ken orny qosymsha tabıǵı gaz kózine aınalady. Ken ornynda óndiriletin shıkizat “Jaıyqmunaı” kompanııasynda óńdeletin bolady. Atalǵan joba sheteldik kompanııalarmen seriktestikte júzege asyrylyp otyr, ol qajetti jobalyq sheshimderdi daıyndaý men qoldaný barysynda ozyq halyqaralyq tájirıbeni qoldanýǵa múmkindik berdi», - dedi Álıhan Smaıylov.
Úkimet basshysy orta merzimdi perspektıvada «Ortalyq Óriktaý» (Aqtóbe oblysy), «Batys Prorva» (Atyraý oblysy) jáne «Qalamqas» (Mańǵystaý oblysy) sııaqty taǵy birneshe gaz jobasy iske qosylatynyn aıtty.
«Olardyń barlyǵy jylyna 2 mlrd tekshe metrden astam qosymsha gaz kólemin óndirýge múmkindik beredi. Budan basqa halyqaralyq kompanııalarmen birlesip, 12 perspektıvalyq geologııalyq barlaý jobasy, sondaı-aq qoldanystaǵy ken oryndaryn qosymsha barlaý jobalary pysyqtalyp jatyr», - dedi Premer-Mınıstr.
Úkimet basshysynyń sózinshe, halyq sany men ónerkásiptiń ósýi gaz resýrstaryn jáne ony óńdeý qýattaryn arttyrýdy talap etedi.
«Memleket basshysy 2030 jylǵa qaraı taýarlyq gaz óndirisiniń kólemin 30 mlrd tekshe metrge deıin jetkizý boıynsha maqsat qoıdy. Osyǵan baılanysty «Qashaǵan» jáne «Qarashyǵanaq» ken oryndarynda, sondaı-aq «Jańaózen» qalasynda jańa gaz óńdeıtin zaýyttar salynady», - dedi Álıhan Smaıylov.
«QazMunaıGaz» UK» AQ basqarma tóraǵasy Maǵzum Myrzaǵalıev ótken jyldyń qazan aıynda energetıka salasyn damytý jónindegi keńeste Memleket basshysy taýarlyq gaz óndirisiniń kólemin ulǵaıtýdy tapsyrǵanyn eske saldy.
«Mamyr aıynda «Ońtústik Aqsaı», jeltoqsan aıynyń basynda «Shyǵys Óriktaý» ken ornyn iske qostyq. Osy jyldy «Rojkovskoe» ken ornyn paıdalanýǵa bere otyryp qorytyndylaımyz. Joba Batys Qazaqstan oblysynyń ári qaraı áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna oń áser etedi. Jumystar men qyzmetterdegi jergilikti qamtý úlesi 74%-dan tómen bolmady», - dedi ol.
Іs-shara barysynda telekópir rejıminde MOL Group vıtse-prezıdenti Jombor Marton (Býdapesht qalasynan) jáne Sinopec International Petroleum Exploration & Production Corporation basqarma tóraǵasy Gý ıÝelıan (Beıjiń qalasynan) sóz sóıledi. Jombor Marton «Rojkovskoe» ken ornyn ıgerýge daıyndyq sapaly jáne ýaqytyly júrgizilgenin atap ótti.
«Bizdiń kompanııalar tıimdi túrde birlesip jumys isteýdiń durys joldaryn tapty. Bul atalǵan ken ornynyń áleýetin ashýǵa múmkindik berdi. Áli alda jumys kóp. Osy jańa kezeńge qazaqstandyq jáne qytaılyq seriktesterimizben birge qadam basqanymyzǵa óte qýanyshtymyz, olardyń kásibıligine senim arta alamyz», - dedi MOL Group vıtse-prezıdenti.
Óz kezeginde Go ıÝelıan Qazaqstan Úkimetine osyndaı mańyzdy jobany iske asyrýda qoldaý kórsetkeni úshin alǵys aıtty.
«Bizdiń kompanııanyń ónerkásip qaýipsizdigi jáne qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy joǵary standarttardy saqtaı otyryp, osyndaı ken oryndaryn ıgerýge qajetti bilimi men tájirıbesi bar. Jumystardy júrgizý kezinde osyǵan basymdyq beriledi», - dedi ol.