Elimizde qara órik qanshadan saýdalanyp jatyr
Eń arzan qara órik Taldyqorǵanda ekeni anyqtaldy. 19 qyrkúıektegi jaǵdaı boıynsha kelisin 400-450 teńgege satyp alýǵa bolady. Al Túrkistanda onyń kelisi 400-500 teńge aralyǵynda bolsa, Tarazda kelisin 450 teńge shamasynda saýdalap jatyr.
Kókshetaýda jemistiń kelisi 450-500 teńgeden ótkizilse, Qaraǵandy men Jezqazǵan qalalarynda qara óriktiń kelisi 450 teńge, «Ispan» sorty 515 teńge, sondaı-aq eń iri túri 950 teńgeden satylyp otyr.
Qara órik Qonaevta (kelisi 500 teńge), Qyzylordada (500-600 teńge), Petropavlda (550-600 teńge) jáne Pavlodarda (bir kelisiniń quny 550-650 teńge) birdeı baǵa dıapazonynda tur. Sonymen qatar, Almatyda onyń baǵasy 550-650 teńge shamasynda.
Al basqa oblystardyń turǵyndary qara óriktiń kelisin 600 teńgeden joǵary baǵada alyp jatyr.
Máselen, Semeı turǵyndary úshin qara óriktiń kelisi - 600 teńge. Atyraý turǵyndary da iri qara órik túrin osy baǵamen alyp júr, al jemistiń kishirek túriniń kelisi 1000 teńge turady. Shymkentte onyń kelisi 600-700 teńgege saýdalanyp júr.
Astanada osy shyryndy jemistiń kelisin 650-689 teńgege satyp alýǵa bolady.
Qostanaı men Óskemende qara óriktiń baǵasy birdeı, ıaǵnı bul óńirlerde 700 teńgege ótkzilip jatyr. Aqtóbede bul jemistiń kelisi 700-900 teńgege baǵalanǵan.
Eń qymbat qara órik Oralda satylyp jatqany belgili boldy – munda kelisi 750 teńge, Aqtaýda kelisi 800-den 1000 teńgege deıin.
Atap aıtqanda, qazir qara órikti aldaǵy qysqa saqtaý úshin satyp alyp jatyr. Odan túrli kompottar, tosap jáne basqa da ónimder daıyndaıdy. Keıingi kezde keptirilgen qara órikke suranys joǵary, onyń dámi kez kelgen ekzotıkalyq ónimnen kem emes. Sondyqtan elimizdegi bazarlarda ár adamnyń talǵamyna qaraı jemistiń túrli suryptary keńinen usynylǵan.