Elimizde geologııalyq jumystardyń talaptary ózgeredi

<p>Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda &laquo;Jer qoınaýy jáne jer qoınaýyn paıdalaný týraly&raquo; kodekske jer qoınaýyn paıdalaný salasyn jetildirý máselesi boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly&raquo; zańy ekinshi oqylymda qaralyp, qabyldandy, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a>.</p>

Memleket basshysynyń tapsyrmasyn iske asyrý maqsatynda Parlament depýtattary osy zań jobasyna bastama jasady jáne osy qujat bıylǵy 13 qyrkúıekte birinshi oqylymda maquldandy.

«Zań jobasynyń negizgi maqsaty – kómirsýtekterdi geologııalyq barlaý men ıgerýdiń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵyn arttyrý, bazalyq jobalaý qujattaryna memlekettik saraptama júrgizý rásimderin ońtaılandyrý, jer qoınaýyn paıdalanaýshylardyń qarjylaı jáne ákimshilik shyǵyndaryn azaıtý», - dedi Májilis depýtaty Edil Jańbyrshın.

Jumys toby ótkizgen otyrystardyń qorytyndysy boıynsha bul qujat birqatar eleýli jańa normalarmen keńeıtildi.

«Birinshiden, munaı men gazdy barlaý jumysyna qarjy tartýdy yntalandyrý eskerilgen. Óıtkeni qazir «jeńil» munaı dáýiri aıaqtalyp jatyr, kómirsýteginiń iri ken oryndary endi kem degende 4,5-5 myń metr tereńdikte ornalasqan. Bizde, áli de kózi ashylmaǵan iri ken oryndarymyzdyń bar ekenine kúmán joq. Mamandardyń esepteýine sáıkes, Qazaqstannyń 15 shógindi basseınindegi kómirsýtek qorynyń áleýeti 76 mlrd tonna otynmen baǵalanyp otyr», - dedi depýtat.

Onyń aıtýynsha, jobamen qordyń 64 mlrd tonnasy Kaspıı oıpatyna tıesili.

«Sondyqtan geologııalyq barlaý jumystaryn jan-jaqty jandandyrýymyz qajet. Árıne, kúrdeli ken oryndary geologııalyq barlaý men munaı-gazdy ıgerýge jumsalatyn shyǵyndardyń kólemin edáýir arttyrady. Biraq joǵaryda atalǵan kómirsýtekterdi tabý men ıgerý qazir qıyn bolǵanymen, bolashaqta ozyq bilimdi jas kadrlar men ınnovatsııalyq tehnologııalar ekonomıkalyq tıimdi ádisterge qol jetkizýge múmkindik beretini anyq. Sarapshylardyń derekterine sáıkes, geologııalyq barlaýdaǵy oń nátıjesi 30 paıyzdan aspaıdy ári qomaqty qarjylyq salymdy qajet etedi. Bul rette geologııalyq barlaý jumystarynyń joǵary táýekeline baılanysty is júzinde bankter kóbine ony qarjylandyrmaıdy», - dedi E. Jańbyrshın.

Bul turǵyda depýtattar osy sala mınıstrligimen jáne mamandarmen bul máseleni pysyqtap, jumys tobynda jańa normalar qabyldady.

«Qosymsha ınvestıtsııa salý mindettemesimen jáne óndirý kezeńiniń merzimin qysqarta otyryp, barlaý ýaqytyn qosymsha taǵy 3 jylǵa deıin bir rettik uzartý usynyldy. ıAǵnı, táýekelge baryp, geologııalyq barlaýǵa edáýir qarjy jumsaǵan jer qoınaýyn adal paıdalanýshylardyń bastaǵan geologııalyq barlaý jumystaryn aıaqtaýǵa múmkindik beriledi. Budan bólek, «dala» geologııalyq jumystaryna tezirek kóshý úshin «kabınetterdegi» kelisý merzimderi 6 aıdan 2 aıǵa deıin qysqartyldy. Sarqylyp jatqan ken oryndaryn ıgerýdi yntalandyrý úshin odan ári fıskaldy sharalar alýǵa quqyqtyq negiz jasaldy. Bul osyndaı ken oryndarynda 2045 jylǵa qaraı shamamen 60 mln tonna munaı óndirip, jumys oryndaryn saqtaýǵa, óndirýdi 10-25 jylǵa uzartýǵa múmkindik beredi», - dedi depýtat.

Jalpy atalǵan zań geologııalyq barlaý jumystaryn júrgizý talaptaryn jaqsartýǵa jáne osy salaǵa jyl saıyn 200 mlrd teńgege deıin ınvestıtsııa tartýǵa múmkindik beredi.

Budan bólek, qujatta ken oryndaryn ıgerý barysynda jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń ákimshilik shyǵyndaryn azaıtýǵa baǵyttalǵan normalar qarastyryldy.