Elimizde egistikti sý únemdeý tehnologııalarymen sýarýǵa bólinetin sýbsıdııalar sany artyp keledi
Mınıstrdiń málimdeýinshe, bıylǵy vegetatsııalyq kezeńnen ótý sý resýrstaryn basqarý jónindegi qabyldanǵan sharalardyń tıimdiligin kórsetti. Sýarý kezeńinde jalpy sý kóleminiń 65%-yn Aral-Syrdarııa, 26,6%-yn Balqash-Alakól jáne 8,4%-yn Shý-Talas basseınderi paıdalandy. ıAǵnı, munda sýarmaly eginshilik dástúrli damyǵan jáne osy basseınder sýynyń moldyǵy negizinen transshekaralyq ózenderge táýeldi. Bul rette sý tasqyny eldiń ońtústik óńirlerine áser etpedi.
«Sońǵy jyldary Ońtústikte sý az tsıkl bolǵandyqtan sý tapshylyǵyn boldyrmaý úshin biz kórshi eldermen kelissózder jumysyn barynsha kúsheıtkenimizdi jáne biz qol jetkizgen barlyq kelisimderdiń oryndalǵanyn atap ótkim keledi. Bıyl biz Ortalyq Azııa memleketterimen, Qytaı jáne Reseımen transshekaralyq ózender boıynsha 28-ge jýyq otyrys ótkizdik. Mysaly, Aral-Syrdarııa basseıni boıynsha bıyl sáýir aıynda Shymkent qalasynda Memleketaralyq sý sharýashylyǵy úılestirý komıssııasynyń 86-shy otyrysy ótti. Otyrys qorytyndysy boıynsha 2024 jyldyń vegetatsııalyq kezeńniń sý jınaý lımıtteri bekitildi», - dep atap ótti spıker.
Kestege sáıkes, sýarý kezeńinde Shardara sý qoımasyna 3,7 mlrd m3 kóleminde sý keledi dep josparlandy, is júzinde 4,8 mlrd m3 sý túsken. Bul ótken jylǵy kórsetkishten eki ese kóp jáne kelisilgen kólemnen 1,1 mlrd m3 artyq.
«Dostyq» kanaly arqyly kepildendirilgen kólemde sý alý úshin 2024 jylǵy 6 maýsymda «Bahrı-Tochık» sý qoımasynyń jumys kestesi boıynsha úshjaqty hattamaǵa qol qoıyldy. Hattamaǵa sáıkes, «Dostyq» kanalynyń qazaqstandyq bóligine sý berýdiń jalpy kólemi 491 mln m3 boldy. Іs júzinde «Dostyq» kanaly arqyly 1 maýsym men 30 tamyz aralyǵynda qazaqstandyq bóligine 532 mln m3 sý berildi, bul kelisilgen kórsetkishten 41 mln m3 artyq.
«Sýarý kezeńinde sharýalardy egindik sýmen qamtamasyz etip qana qoımaı, sonymen qatar Soltústik Aral teńizine shamamen 1 mlrd m3 sý jibere aldyq. Bul ótken jylǵy kórsetkishterden úsh ese kóp Soltústik Aral teńiziniń kólemin 22 mlrd tekshe shaqyrymǵa arttyrýǵa múmkindik berdi. Shý-Talas basseıni boıynsha, 26 sáýirde Bishkek qalasynda Shý jáne Talas ózenderinde memleketaralyq paıdalanýdaǵy sý sharýashylyǵy qurylystaryn paıdalaný jónindegi Qazaqstan men Qyrǵyz Respýblıkalary komıssııasynyń 33-shi otyrysy ótti. Otyrys sheńberinde 2024 jylǵy sýarý kezeńine arnalǵan Shý jáne Talas ózenderiniń memleketaralyq kózderi boıynsha sý alý kesteleri bekitildi», — dep baıandady mınıstr.
Munyń nátıjesinde, Talas ózeni boıynsha boljanǵan 380 mln m3 sýdyń ornyna, is júzinde 418 mln m3 sý alyndy, bul ótken jylmen salystyrǵanda 94 mln m3 artyq. Al Shý ózeni boıynsha sý bekitilgen kestege sáıkes alyndy, bul ótken jylmen salystyrǵanda 32 mln m3 artyq. Jalpy, eki basseın boıynsha sýarý kezeńi turaqty ótti, sý berý aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdiń suranystaryna sáıkes júzege asyryldy.
Balqash-Alakól basseıni boıynsha da sýarý kezeńi sátti ótti, sharýalardy turaqty sýarmaly sýmen qamtýǵa 2,94 km3 sý alyndy. Qalǵan basseınder boıynsha sýarý kezeńi ótken jyldar deńgeıinde jáne qalypty jaǵdaıda ótti. Turaqty sýarýǵa shamamen 300 mln m3 sý alyndy.
Vegetatsııalyq kezeńniń turaqty ótýin qamtamasyz etý maqsatynda 2023 jyldan bastap múddeli memlekettik organdarmen oblys ákimdikterimen birlesip sýarý maýsymyna daıyndyq jumystary júrgizildi.
Birinshiden, Mınıstrlik syrtqy jáne ishki is-sharalardy iske asyrý kózdelgen 2023-2024 jyldardaǵy sýarý aralyq jáne vegetatsııalyq kezeńge arnalǵan jumys josparyn bekitti.
Ekinshiden, tarıf esebinen 230 gıdrotehnıkalyq qurylysta jóndeý jáne jalpy uzyndyǵy 993 km sýarý jelisine mehanıkalyq tazartý jumystary júrgizildi.
Úshinshiden, vegetatsııalyq kezeńde sharýalarǵa tarıftik júktemeni azaıtý jáne ortadaǵy deldaldardy joıý maqsatynda «Qazsýshar» RMK men sý paıdalanýshylar arasynda tikeleı kelisimsharttar jasasý týraly sheshim qabyldandy. Bul 50-den astam deldaldy alyp tastaýǵa jáne sharýalarǵa egindik sýdy tikeleı «Qazsýshar» RMK-dan alýǵa múmkindik berdi. 2024 jyly «Qazsýshar» RMK fılıaldary 24 710 kelisimshart jasasty. Bul 2023 jyly kórsetkishten 25%-ǵa artyq.
«Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda jyl saıyn sý únemdeý tehnologııalaryn qoldaný aýmaǵyn 150 myń gektarǵa deıin ulǵaıtý mindeti qoıyldy jáne árbir oblys úshin tıisti ındıkatorlar belgilendi. Sý únemdeý saıasatyn odan ári iske asyrý jáne sharýalardy sý únemdeý tehnologııalaryna kóshýge yntalandyrý úshin negiz qalandy. Máselen, Mınıstrlik Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligimen birlesip, ınfraqurylymdy júrgizý kezinde uńǵymalardy burǵylaýǵa, sondaı-aq sý únemdeý tehnologııalaryn satyp alýǵa jáne ornatýǵa sharýalardyń shyǵyndaryn óteý kózdelgen Investıtsııalyq sýbsıdııalaý qaǵıdalaryna ózgerister engizip, sýbsıdııa mólsherin 50%-dan 80%-ǵa deıin ulǵaıtty», — dep atap ótti Nurjan Nurjigitov.
Onyń aıtýynsha, sýbsıdııalar mólsherin saralaý bóliginde sý qunyn sýbsıdııalaý qaǵıdalaryna ózgerister engizildi. Máselen, 2024 jyldan bastap sý únemdeý tehnologııalaryn qoldana otyryp sýarý kezinde egindik sýǵa sýbsıdııa mólsheri tarıf qunyna baılanysty 60%-dan 80%-ǵa deıin kóterildi.
Sý únemdeý tehnologııalaryn qoldanbaı sýarý kezinde sýbsıdııalar mólsheri tarıfke baılanysty 2024 jylǵy 50%-dan, 2026 jylǵa qaraı 30%-ǵa deıin tómendeıdi.
«Osy jylǵy ındıkatorlardyń oryndalýyna toqtalsaq, jergilikti atqarýshy organdardyń jedel deregi boıynsha 9 aıdyń qorytyndysy boıynsha el agrarııleri shamamen 143 myń gektarǵa engizdi, onyń ishinde sý únemdeý tehnologııalaryn qoldana otyryp 49 myń gektarǵa jańbyrlatyp, 36 myń gektarǵa tamshylatyp sýarý jáne 58 myń gektar jer lazerlik josparlaýshymen teńestirildi», — dedi spıker.
Bul rette, osy baǵytta belsendi jumys júrgizip jatqan óńirlerdi atap ótýge bolady. Máselen, josparly kórsetkishterge Abaı oblysy, Batys Qazaqstan oblysy jáne Qyzylorda oblysy qol jetkizdi. Aqmola, Aqtóbe, Almaty, Soltústik Qazaqstan jáne Túrkistan oblystarynda , oń dınamıka baıqalady. Degenmen, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı, Pavlodar, Jetisý, Ulytaý oblystarynyń belsendiligi tómen deńgeıde.
Sonymen qatar bekitilgen Master-jospar sheńberinde kelesi oblystarda jetkizilgen ındıkatorlardy tómendetý faktileri bar: Atyraý 0,7 myń gektarǵa, Jambyl 7,5 myń gektarǵa jáne Qaraǵandy 2,8 myń gektarǵa.
«Biz sýdyń «qara naryǵyn» joıý boıynsha belsendi jumys júrgizip jatyrmyz. Mınıstrlikte jańa vedomstvo – Sý resýrstaryn retteý, qorǵaý jáne paıdalaný komıteti quryldy. Jańa komıtet sýdy zańsyz paıdalanýmen jáne ony esepke alý derekteriniń burmalanýymen, sondaı-aq eldiń sý obektilerindegi quqyqqa qarsy sharýashylyq qyzmetpen kúresetin bolady. Basseındik ınspektsııa qyzmetkerleriniń sany 98-den 242 birlikke deıin ósti, ár oblys ortalyǵynda bólimder ashyldy», — dedi mınıstr.
Keltirilgen málimetke súıensek, bıyl tek Shý-Talas jáne Aral-Syrdarııa basseınderi boıynsha tıisinshe 51 jáne 217 ákimshilik is qozǵalyp, sý paıdalanýshylardyń sý zańnamasyn buzǵany úshin aıyppuldar salynǵan. Almaty oblysynda da tekseris júrgizildi jáne anyqtalǵan zań buzýshylyqtardyń qorytyndysy boıynsha sharalar qabyldandy.
Jalpy, sýarý kezeńinde sýmen jabdyqtaý jospary tolyq kólemde oryndaldy, sý mamandarynyń úılesimdi jáne kásibı jumysynyń arqasynda otandyq dıhandardyń eginderin joǵaltýyna jol bermeı, egindik sýmen qamtamasyz ete aldy.