Elimizde apta ishinde bolǵan kadrlyq taǵaıyndaýlar
4 jeltoqsanda Memleket basshysynyń ókimimen Erjan Nurahanuly Seıitqulov QR Prezıdenti Ákimshiliginiń Aqparattandyrý jáne aqparattyq resýrstardy qorǵaý bóliminiń meńgerýshisi laýazymyna taǵaıyndaldy.
Bul qyzmetti atqarǵan Ǵanı Tileýbekov qyzmetinen bosatyldy.
4 jeltoqsanda Berik Áshirbekov Shymkenttegi Turan aýdanyna ákim boldy.
Berik Aıdaruly Áshirbekov 1986 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy, Sozaq aýdany, Sholaqqorǵan aýylynda týǵan.
Sáken Seıfýllın atyndaǵy Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıtetin jáne Qaraǵandy ekonomıkalyq ýnıversıtetin bitirgen. Mamandyǵy: «jer kadastry jáne jyljymaıtyn múlikti baǵalaý», «quqyqtaný».
Eńbek jolyn 2005 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy Sozaq aýdandyq jer kadastry bıýrosynyń tehnıgi, jerge ornalastyrýshysy bolyp bastady.
Keıinnen Ońtústik Qazaqstan oblysy Sozaq aýdandyq jer kadastry fılıaly dırektorynyń mindetin atqarýshy, Astana qalasynyń Jer kadastry boıynsha ǵylymı óndiristik ortalyǵy memlekettik jer kadastry ortalyǵynyń bólim bastyǵy, Petropavl qalalyq Jer kadastry boıynsha ǵylymı óndiristik ortalyǵy dırektorynyń orynbasary bolyp eńbek etti.
Sondaı-aq Soltústik Qazaqstan oblystyq Jer kadastry boıynsha ǵylymı óndiristik ortalyǵy kásipornynda dırektor orynbasarynyń mindetin atqarýshy, Shymkent qalasy jer qatynastary bóliminiń óndiristik sektorynyń meńgerýshisi, Shymkent qalasynyń jer qatynastary bólimi basshysynyń orynbasary qyzmetterin atqardy.
Almaty qalasy Alataý aýdany ákiminiń orynbasary, Shymkent qalasynyń jer qatynastary basqarmasynyń basshysy, Shymkent qalasynyń sáýlet, qala qurylysy jáne jer qatynastary basqarmasy basshysynyń orynbasary, keıinnen basqarma basshysy boldy.
«TURKISTAN» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵynyń Basqarýshy kompanııasy» AQ basqarma tóraǵasy, Shymkent qalalyq orta sapasy jáne baqylaý basqarmasynyń basshysy laýazymdaryn atqardy.
4 jeltoqsanda Kamıl Aqatov «Ǵylym qorynyń» basqarma tóraǵasy bolyp taǵaıyndaldy.
Kamıl Aqatov 1991 jyly Jambyl oblysynda dúnıege kelgen.
Wollongong ýnıversıtetin (BAÁ), Qazaq tehnologııa jáne bıznes ýnıversıtetin, Astana IT ýnıversıtetin bitirgen.
2015-2016 jyldary — «Qazaqstandyq memlekettik-jekeshelik áriptestik ortalyǵy» AQ joba bóliminiń sarapshysy, bas sarapshysy.
2016-2022 jyldary — «Zerde» Ulttyq ınfokommýnıkatsııa holdıngi» AQ bas menedjeri, aǵa menedjeri, bólim bastyǵy, departament dırektory.
2022 jyldyń qańtarynan bastap 2022 jyldyń qańtaryna deıin — «Qazinnovations» Innovatsııalyq damý jónindegi ulttyq agenttigi» AQ basqarma tóraǵasy.
2022-2023 jyldary — QR Ǵylym jáne joǵary bilim vıtse-mınıstri.
4 jeltoqsanda Dáýlet Halelov Jetisý oblysy Kóksý aýdanyna ákim bolyp taǵaıyndaldy.
Dáýlet Kenjehanuly 1975 jyly týǵan. Bilimi joǵary.
Qazaq memlekettik agrarlyq ýnıversıtetin «ýhgalterlik esep, baqylaý jáne sharýashylyq qyzmetin taldaý» mamandyǵy boıynsha bitirdi.
Eńbek jolyn áýeli Kóksý aýdanyndaǵy «Kablısa» óndiristik kooperatıvinde, keıin «Kóksý-Sheker» AAQ-da býhgalter bolyp bastady.
Túrli jyldary Kóksý aýdany ákiminiń kómekshisi, Labasy aýyl okrýginiń ákimi, Kóksý aýdany ákimi apparatynyń jetekshisi qyzmetin atqardy.
2014 jyldyń naýryz aıynan osy ýaqytqa deıin Jetisý oblysy Kóksý aýdany ákiminiń orynbasary boldy.
4 jeltoqsanda Beksultan Ádilhanov Shymkent din isteri basqarmasyna basshy boldy.
Beksultan Erjanuly 1994 jyly Shymkent qalasynda týǵan. M.S. Nárikbaev atyndaǵy Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetiniń jáne akademık Á. Qýatbekov atyndaǵy Halyqtar dostyǵy ýnıversıtetiniń túlegi. Mamandyǵy: «quqyqtaný», «memlekettik jáne jergilikti basqarý».
Eńbek jolyn 2016 jyly Shymkent ákimi apparatyna qarasty zań bóliminde bas mamannyń mindetin atqarýshy bolyp bastady.
Keıin Shymkent ákimi apparatynyń zań bóliminde bas maman, Shymkent qalalyq ishki saıasat jáne din isteri basqarmasynyń qoǵamdyq uıymdarmen jumys, taldaý jáne monıtorıngi bóliminiń basshysy bolyp eńbek etti.
Sondaı-aq Shymkent qalalyq ishki saıasat jáne jastar isteri jónindegi basqarmasynda qoǵamdyq-saıası ahýal bóliminiń basshysy boldy.
2021 jyldan búgingi kúnge deıin Shymkent qalalyq ishki saıasat jáne jastar isteri jónindegi basqarma basshysynyń orynbasary qyzmetin atqardy.
5 jeltoqsan kúni Qyzylorda oblysynyń kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasyna jańa basshy keldi. Bul qyzmet Dinmuhamed Bolatuly Ábsattarovqa júkteldi.
Dinmuhamed Bolatuly 1978 jyly Qyzylorda oblysynda dúnıege kelgen.
M.Tynyshbaev atyndaǵy Qazaq kólik jáne kommýnıkatsııalar akademııasyn «temirjol kóligindegi ekonomıka jáne menedjment», Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik ýnıversıtetin «munaıshy-ınjener» mamandyqtary boıynsha bitirgen.
Eńbek jolyn 2000 jyly «Aqtóbe hrom qosyndylary zaýyty» aktsıonerlik qoǵamynyń ekonomısi retinde bastaǵan.
2002-2006 jyldary Jalaǵash, Qyzylorda oblysy ákimi apparattarynda túrli deńgeıdegi laýazymda qyzmette boldy.
2006-2010 jyldary Qyzylorda oblysynyń kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasy basshysynyń orynbasary, basqarma basshysy, 2010-2012 jyldary QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrligi kólik joldary komıtetiniń Qyzylorda oblysy boıynsha departamenti dırektorynyń orynbasary, Ońtústik Qazaqstan oblysynyń kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń basshysy bolǵan.
2012-2020 jyldary «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasynyń basqarýshy dırektory, Almaty qalasy men Qyzylorda, Túrkistan oblystarynyń kásipkerler palatasyn basqarǵan.
2020-2021 jyldary «Qorǵas» shekara mańy yntymaqtastyǵy halyqaralyq ortalyǵy arnaıy ekonomıkalyq aımaǵynyń basqarýshy kompanııasy» aktsıonerlik qoǵamynyń basqarma tóraǵasy bolǵan.
2021-2023 jyldary «QazExpoCongress» Ulttyq kompanııasy» aktsıonerlik qoǵamy basqarma tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan.
2023 jyldyń naýryz aıynan bastap «Yevniy Consulting Group» kompanııasynda basshylyq qyzmette boldy.
5 jeltoqsanda Bolat Ótemuratov Qazaqstan tennıs federatsııasynyń prezıdenti bolyp qaıta saılandy.
7 jeltoqsanda Gúlnaz Sısenova Aqtóbe oblystyq áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasyna basshy boldy.
Gúlnaz Saǵynqyzy 1981 jyly Aqtóbe oblysynyń Qobda aýdanynda dúnıege kelgen. 2000 jyly Aqtóbe qarjy-ekonomıka kolledjin, 2003 jyly Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe memlekettik ýnıversıtetin támamdaǵan.
Eńbek jolyn 2001 jyly Alǵa aýdany boıynsha salyq komıtetiniń salyq ınspektory bolyp bastaǵan. 2003 – 2016 jyldary Aqtóbe oblystyq qarjy basqarmasynyń jetekshi mamanynan bastap, basqarma basshysynyń orynbasary, keıin basqarma basshysyna deıin kóterilgen. 2016 – 2019 jyldary Alǵa aýdany ákiminiń orynbasary, Aqtóbe oblysynyń memlekettik satyp alýlar basqarmasynyń basshysy bolyp qyzmet etken. 2019 jyldyń shilde aıynan bastap Aqtóbe qalasy ákiminiń orynbasary qyzmetin atqaryp keldi, - dep habarlady Aqtóbe oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti.
7 jeltoqsanda Nazarbaev Ýnıversıtetiniń basshylyǵy aýysty.
Nazarbaev Ýnıversıteti (NU) qamqorshylyq keńesiniń sheshimimen Aslan Sárinjipov NU-dyń atqarýshy vıtse-prezıdenti bolyp taǵaıyndaldy. Ol buǵan deıin Qazaqstannyń Bilim jáne ǵylym mınıstri laýazymynda jumys istegen jáne NU-dyń ashylýynyń basy-qasynda bolǵan.
Sonymen qatar NU-dyń jańa vıtse-prezıdentteri taǵaıyndaldy:
Darhan Bilálov, joǵary bilim salasyndaǵy PhD doktory. Buryn Abaı atyndaǵy QazUPÝ basqarma tóraǵasy-rektory, Prezıdent janyndaǵy Ulttyq ǵylym akademııasynyń vıtse-prezıdenti qyzmetterin atqarǵan.
Erlan Sholanov, MVA magıstri. Buǵan deıin Nazarbaev Ýnıversıtetiniń joǵary bilim mektebiniń atqarýshy dırektory, Kozybayev University basqarma tóraǵasy-rektory, Narhoz ýnıversıteti provosty laýazymdaryn atqarǵan.
Ásel Ýálıeva, DBA doktory. Buǵan deıin Nazarbaev Ýnıversıtetiniń joǵary bıznes mektebiniń atqarýshy dırektory, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Basqarma múshesi – Operatsııalyq qyzmet jónindegi prorektor qyzmetterin atqarǵan.
7 jeltoqsanda «QazaqGaz»UK» AQ dırektorlar keńesiniń sheshimimen «QazaqGaz ǵylymı tehnıkalyq ortalyǵy» JShS enshiles uıymynyń bas dırektory laýazymyna Meıir Nurtaıuly Sheráli taǵaıyndaldy.
Meıir Sheráli 2010 jyly Ulybrıtanııanyń Manchester ýnıversıtetin munaı jáne gaz ınjeneri mamandyǵy boıynsha támamdaǵan.
Eńbek jolyn 2010 jyly QR Munaı jáne gaz mınıstrliginen bastaǵan.
Munaı jáne gaz salasyndaǵy halyqaralyq kompanııalarda óndiristik tájirıbesi mol.
2011 jyldan 2022 jylǵa deıin Baker Hughes transulttyq munaı servısi kompanııasynda birqatar laýazymdy qyzmetterde boldy.
Atap aıtqanda, Shyǵys Kaspıı óńiri boıynsha bıznesti damytý bóliminiń basshysy, Qazaqstan men Ózbekstandaǵy «Munaı servıstik qyzmetteri» kompanııasynyń dırektory, «Baker Hughes ZMS» BK JShS jáne «Baker Hughes Kazakhstan» JShS bas dırektory qyzmetterin atqardy.
Taıland, Malaızııa, Ázerbaıjan, Túrikmenstan elderinde jumys istegen ýaqytta ken oryndaryn burǵylaý jáne ońtaılandyrý salasynda birneshe jobany iske asyrdy.
Sonymen qatar, Lýkoıl, Shevron, Teńizshevroıl, KPO, Petronas, Jaıyqmunaı jáne basqa da kompanııalardyń qyzmetine qatysty birqatar mańyzdy jobalardy júzege asyrýǵa qatysty.
Osyǵan deıin «Samruk-Kazyna Ondeu» JShS (burynǵy Birlesken hımııalyq kompanııa) basqarma tóraǵasy qyzmetin atqardy.
8 jeltoqsanda Tımýr Qulybaev Kazenergy basshylyǵynan ketip, ornyna Maǵzum Myrzaǵalıev saılandy. Bul sheshim Almaty qalasynda ótken KAZENERGY keńesiniń otyrysynda qabyldandy.
KAZENERGY Qazaqstan munaı-gaz jáne energetıka kesheni uıymdarynyń qaýymdastyǵy munaı-gaz salasyndaǵy kásipkerlikti damytýdy qoldaý maqsatynda 2005 jyldyń 2 qarashasynda qurylǵan. Sodan beri oǵan kásipker Tımýr Qulybaev basshylyq jasap kelgen bolatyn.
Búginde qaýymdastyq munaı-gaz, elektr energetıkasy jáne atom ónerkásibi salalaryndaǵy kompanııalardy biriktiredi.