Elimizdiń soltústik óńirlerinde halyqtyń 1 mln adamǵa kemý qaýpi bar

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Sarapshylar búginde Qazaqstannyń soltústik bóliginde eńbekke qabiletti jastaǵy azamattar azaıyp bara jatqanyn aıtyp, dabyl qaǵýda. Bul óz kezeginde qoǵamdy alańdatatyn másele ekeni anyq. Búginde baǵdarlama aıasynda ońtústik óńirlerden soltústik oblystarǵa kóshi-qon tek erikti túrde ǵana iske asyrylady, ıaǵnı otbasylardy májbúrli túrde qonystandyrý degen joq. Eger de qazirgi demografııalyq, kóshi-qon úrdisteri saqtalar bolsa, soltústiktegi tórt oblysta eńbekke qabiletti adamdardy joǵaltý qaýpi shynymen de bar. Esepteýlerge súıensek, 2050 jylǵa qaraı soltústik óńirlerdegi halyqtyń sany 1 mln adamǵa azaıatyny belgili bolyp otyr. Endi osy jaǵdaıǵa oraı der kezinde qajetti is-qımyldardy júzege asyrý úshin jan-jaqty pysyqtalǵan, salmaqty qadamdar qajet bolyp tur.

Soltústik óńirlerge qonystanatyndarǵa tegin baspana kerek

Eńbek naryǵyn jańǵyrtý maqsatynda eńbekkerlerdi artyq jumys kúshi bar óńirlerden jumys kúshi jetispeıtin óńirlerge qonystandyrýda ózekti máseleler barshylyq. Osy memlekettik turǵydan alǵanda, asa mańyzdy istiń jergilikti jerlerde oryndalýy qanaǵattanarlyqtaı emestigi buǵan deıin qozǵalǵan bolatyn.

Bıyl bul máseleni kótergen Parlament Májilisiniń depýtat Káribaı Musyrman qonys aýdarýshylardy qabyldaýdyń 2017-2019 jyldarǵa óńirlik kvotasyn bólý máselesin qaıta qaraý qajettigin qadap aıtty.

«Óıtkeni ústimizdegi jyly artyq jumys kúshi bar óńirlerden jumys kúshi jetispeıtin óńirlerge 288 otbasyny qonystandyrý belgilengen. Alaıda bul jetkiliksiz. Sebebi bir ǵana Soltústik Qazaqstan oblysy bıyl kvotadaǵy 110 otbasynyń ornyna 310 otbasyny qabyldaýǵa daıyn ekendigin málimdep otyr», - dedi K. Musyrman.

Onyń paıymynsha, jumys kúshi artyq óńirler turǵyndarynyń eńbek kúshi jetispeıtin oblystarǵa birneshe otbasy bolyp, shoǵyrlana kóshkenin uıymdastyrǵan jón. Munyń ózi, olardyń barǵan jerlerine tezirek beıimdelýine oń áserin tıgizedi.

«Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy boıynsha qonys aýdarýshylardyń turǵyn úıdi jalǵa alýyna bólinetin qyrýar qarjyǵa olardyń ózderi kóship baratyn eldi mekenderdegi bosap turǵan úılerdi satyp alýyna ruqsat berý kerek. Buǵan qosa, qonys aýdarýshylardyń ózderi úshin turǵyn úı salýyna múmkindik týǵyzý jáne olardy tıisti ınfraqurylymmen qamtamasyz etý qajet. Bul sharalar jergilikti atqarýshy organdardyń qonys aýdarýshylardy baspanamen qamtylýyn áldeqaıda jedeldeteri sózsiz. Úkimet bólgen kvotanyń ótken jyly tolyq ıgerilmeýiniń negizgi sebebi osy ekendigi eskerilýge tıisti», - deıdi depýtat.

Sonymen qatar ol turǵyn úıdi jalǵa alý kelisimshartynda eger qonys aýdarýshynyń otbasy keminde 5 jyl boıy turǵan jaǵdaıda oǵan sol turǵyn úıdi tegin jekeshelendirý quqyǵy berilýin qarastyrý kerektigin usyndy.

Reseıdegi qandastar eldiń soltústigine kelse ıgi

Jalpy, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń qonys aýdarýshylardy qabyldaýǵa áleýeti bar eldi mekenderdiń tizbesin jasap, olardaǵy bilim berý men densaýlyq saqtaý mekemeleriniń, oqýshylar men turǵyndardyń sanynyń azaıýyna baılanysty jabýǵa moratorıı jarııalaǵan jón sekildi. Sebebi mektepterdiń jabylýy aýyldyń joıylýyna alyp keletini aıtpasa da belgili.

BıylQR Parlamenti Senatynyń jalpy otyrysynda depýtat Álı Bektaev shaǵyn jınaqtalǵan mektepterdiń problemasy boıynsha egjeı-tegjeıli málimetterdi jarııalaǵan edi. Ókinishke qaraı, kezinde turǵyndardyń Germanııaǵa, kórshiles Reseıge kóship ketýine baılanysty mektepterdegi bala sany kúrt azaıǵan jáne ol úrdis áli de jalǵasýda. Óńirlerdegi keıbir  aýdandarda syıymdylyǵy 420, 600, 800 oryndyq mektepterde balalardyń sany 2-3 esege az. Atap aıtqanda, osyndaı jaǵdaı Reseımen, Qytaımen shekaralas ornalasqan oblystardyń barlyǵynda oryn alyp otyrǵandyǵyn atap ótti. Qazaqstandaǵy 7 100 orta bilim berý mekemeleriniń 3 036-sy shaǵyn jınaqtalǵan mektepter jáne onda 206 myń bala oqıdy.

«Olardyń 70 paıyzy shekaraǵa jaqyn aýyldarda ornalasqan. Bul mektepterdiń eń úlken problemasy - ustazdardyń turaqtamaýy. Pedagogıkalyq júktemelerdiń azdyǵynan muǵalimderdiń jalaqysy óte tómen. Aıyna 40-50 myń teńgege de jetpeıdi. Al ustazdardyń ústeme saǵatyn kóbeıtý maqsatynda olarǵa uqsas pánderden qosymsha sabaq berý zań júzinde qaralmaǵan. Aılyǵy tómen, onyń ústine áleýmettik máseleleri sheshilmegen muǵalimder jıi aýysady. Keıbir mektepterde ustazdardyń jetispeýshiligi oqýshylardyń bilim sapasyna keri áserin tıgizip, kóptegen otbasylardyń kóship ketýine sebepshi bolýda. Bul óz kezeginde onsyz da turalap turǵan aýyl mektepteriniń jabylýyna ákelip soǵýda. Al mektepterdiń jabylýy aýyldyń joıylýyna alyp keletini aıdan anyq»,-dep túsindirdi depýtat.

Belgili bolǵandaı, shekara aýmaǵynda ornalasqan 1 282 aýyldyq eldi mekenniń 360-ynda múldem mektep joq. Ókinishke qaraı, tek byltyrǵy oqý jylynyń ózinde 84 shaǵyn jınaqtalǵan mektep jabylyp qalǵan. «Osy ýaqytqa deıin Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan oblystarynda barlyǵy 530 aýyldyq eldi meken qysqaryp ketken. Sarapshylardyń boljamyna súıensek, qazirgi demografııalyq dısbalans saqtalǵan jaǵdaıda, 2050 jylǵa qaraı soltústik óńirlerdegi halyqtyń sany 1 mln. adamǵa azaıatyny belgili bolyp otyr»,-dedi ol.

Osy oraıda joǵaryda atalǵan máselelerdiń óte úlken ekonomıkalyq, áleýmettik jáne saıası mańyzdylyǵyn eskere otyryp, shekarada ornalasqan aýyldardyń jaǵdaıyn, ondaǵy shaǵyn jınaqtalǵan mektepterdiń problemasyn sheshýdi qamtıtyn arnaıy baǵdarlama qabyldaý usynyldy. Bul turǵyda shaǵyn jınaqtalǵan mektepterde ustazdardyń jalaqysyn kóterýmen qatar, «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamasynyń talaptaryn qaıta qarap, shalǵaıdaǵy jáne shekaradaǵy aýyldarǵa baratyn mamandarǵa qosymsha áleýmettik qoldaý jáne yntalandyrý sharalaryn qarastyrý qajettigi baıqalady.

«Elimizdiń ishki kóshi-qonyn retteıtin arnaıy baǵdarlamalardyń talaptaryn ózgerte otyryp, ońtústik óńirlerden kóp balaly otbasylardy ultyna qaramaı, soltústiktegi shalǵaı jáne shekara boıynda ornalasqan aýyldarda jańa úıler salyp, jumyspen qamtý sharalaryn qarastyryp, maqsatty túrde qonystandyrý múmkindikterin qamtýdy usynamyz. Munymen qosa, kórshiles Reseı, Qytaı men Mońǵolııanyń Qazaqstanǵa jaqyn ornalasqan oblystary men aımaqtaryndaǵy qandastarymyzdy tabıǵaty men klımaty, jer jaǵdaıy uqsas elimizdiń soltústik-shyǵys bóligindegi eldi mekenderge shaqyryp, qonystandyrýdyń maqsatty sharalaryn qarastyrýdy usynbaqpyz. Joǵaryda aıtylǵan máseleler qosymsha qarajat qarastyryp, birshama áleýmettik problemalardy sheshýdi talap etetini ras. Degenmen bul sharalar Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tikeleı bastamasymen iske asqaly otyrǵan «Týǵan jer» jobasynyń negizgi maqsattaryna tolyq saı keletini daýsyz»-dep atap ótti senator.

Konkýrssyz jer telimderi berilmek

Qazirgi ýaqytta jer konkýrs arqyly beriledi. Al endi Úkimette baǵdarlama qatysýshylaryna aýyl sharýashylyq jerlerin, kommertsııalyq turǵyda paıdalanylatyn nemese balabaqshamen aınalysatyn jerlerdi konkýrssyz berý joldary sheshilip jatqan kórinedi. Ol úshin tıisti zańdarǵa ózgerister engizý qajet bolyp tur.

«Úkimet ishki qonys aýdarýshylardy qabyldaıtyn tórt oblysty, ıaǵnı Soltústik Qazaqstan, Pavlodar, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı oblystaryn, sondaı-aq shyǵý óńirleri retinde bes oblysty: Ońtústik Qazaqstan, Jambyl, Almaty, Mańǵystaý, Qyzylorda oblystaryn aıqyndady. Aǵymdaǵy jyly Ońtústik Qazaqstan, Mańǵystaý jáne Almaty oblystarynda soltústik óńirlerdiń jumys berýshileriniń qatysýymen bos oryndar jármeńkeleri ótkizildi. Nátıjesinde, 2388 otbasy soltústik óńirlerge usynylǵan jumysqa ornalasa otyryp, erikti túrde qonys aýdarýǵa nıet bildirgen. Búginge baǵdarlama sheńberinde ońtústikten soltústik óńirlerge ázirshe 172 otbasy erikti túrde qonys aýdardy jáne 1279 otbasy qonys aýdarýǵa daıyn. Árıne, bul óte az kólem. Sondyqtan biz bul máseleni jeke qarap, taldaý jasadyq»,-deıdi QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vıtse-mınıstri Birjan Nurymbetov.

Atap aıtqanda, búginde ońtústiktiń azamaty soltústikke jumys babymen kóshkisi kelse, kóshi-qon shyǵyndaryn óteý úshin ár otbasy múshesine 35 AEK kóleminde 79 415 teńgeden tólenedi. Ekinshiden, barǵan jerinde turǵyn úı máselesin sheshý úshin, bir jylǵa deıin páter/úı jaldaıtyn bolsa, jalǵa alatyn aqshany aıyna 34 myńnan 68 myńǵa deıin bir jyl boıy tólep berý eskerilgen. Qazirgi kezde mınıstrlik aı saıyn tólenetin qarajattyń esebinen aýyldyq jerden úı satyp alý múmkindigi bolsa, bir jyldyq páteraqyny bir mezgilde tólep berý joldaryn qarastyrýda.

Onyń sózinshe, eger de atalǵan 4 soltústik oblysta aǵymdaǵy demografııalyq jáne kóshi-qon úrdisteri saqtalatyn bolsa, aldaǵy 5 jylda olarda ekonomıkalyq turǵydan belsendi halyqtyń sany 167 myń adamǵa azaıyp ketýi yqtımal. Osy oraıda sol 4 oblysta eńbekke jaramdy halyq sanyn saqtap qalý úshin óńirlermen kelise, aldaǵy 5 jylda keminde 59 myń otbasynyń qonys aýdarýyn uıymdastyrý qajet dep sheshildi. Ol úshin azamattardyń erikti qonys aýdarýynyń qosymsha yntalandyrý sharalary ázirlengen eken.

Bul rette qonys aýdarýshylarǵa kóshi-qon shyǵyndaryn óteýge jáne turǵyn úı jaldaýǵa sýbsıdııany saqtaý, qonys aýdarýshylardyń barlyq ornalasý máselelerin sheship, turaqty jumysqa ornalastyrýǵa daıyn jumys berýshilerge sýbsıdııa qarastyrý, «Turǵyn úı qurylys jınaq banki» arqyly qonys aýdarýshylarǵa turǵyn úı nesıesi men sýbsıdııalardy berýdiń jeńildetilgen júıesi, qonys aýdarýshylarǵa aýyl sharýashylyǵymen aınalysý úshin óteýsiz paıdalaný quqyǵynda konkýrssyz jer telimderin berý, jańa bıznes ıdeıalary bar «Bastaý» bıznes jobasy boıynsha bilim alǵan jáne kásipkerler palatasynyń oń qorytyndysyna ıe bolǵan qonys aýdarýshylarǵa granttar berý, sondaı-aq «Serpin-2050» jobasyna qatysýshy túlekterdi olardyń shyqqan óńirlerine qaramastan baǵdarlama qatysýshylary quramyna engizý tetikteri eskerilip otyr.

«Osylaısha, jobalyq basqarý aıasynda biz 2018-2022 jyldary erikti túrde qonys aýdarýǵa josparlaǵan 59 myń otbasy boıynsha baǵdarlamaǵa qyrkúıek aıynda, sondaı-aq keıbir zańnamalyq aktilerge jyl sońyna deıin ózgerister engizý jumystaryn jasap jatyrmyz. Bul sharalarǵa qajetti qosymsha  qarajat tolyqtaı eseptelip, búginde Qarjy mınıstrligimen birge pysyqtalýda», - dedi ol.

Seıchas chıtaıýt