Elimizdiń eń qaıyrymdy jáne batyl azamattary marapattalady

ASTANA. QazAqparat - QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasynyń qory, Qazaqstannyń Іsker áıelder qaýymdastyǵy jáne «Habar» agenttiginiń birlesken «Qaıyrymdylyq kerýeni» respýblıkalyq baıqaýy jalǵasyn tabýda, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Jobanyń maqsaty - qaıyrymdylyq ıdeıalaryn dáripteý, belsendi azamattyq bastamalardy damytý. Baıqaýǵa áleýmettik, qoǵamdyq problemalardy sheshýge jáne ózderiniń jomarttyǵymen basqalardy meıirimdilikke yntalandyrýǵa úles qosyp júrgen jeke jáne zańdy tulǵalar qatysa alady.

«Bizdiń baıqaýymyz - «Qaıyrymdylyq kerýeni» dep atalady. Baıqaýdyń basty maqsaty - elimizde bolyp jatqan azamattyq bastamalardy qoldap, azamattyq jáne adamgershilik boryshyn ótep jatqan erekshe tulǵalardy tanytý jáne olardyń isterin elimizge, jastarǵa nasıhattaý. Qarasha aıynda baıqaýdyń tusaýkeserin ótkizgen edik. Baıqaý elimizdiń búkil aýmaǵynda ótkizilip jatyr», - dedi Astana ákimdiginiń baspasóz ortalyǵynda ótken jıynda QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy qorynyń atqarýshy dırektorynyń orynbasary Sultan Aıtjanov.

2018 jylǵy qarashadan bastap 2019 jylǵy aqpanǵa deıingi kezeńde elimizdiń barlyq óńirinde baıqaýǵa qatysýshylardy irikteý jumysy júrgiziledi. Baıqaý jeńimpazdarynyń esimderi aqpannyń sońynda - Alǵys aıtý kúni (1 naýryz) merekesiniń qarsańynda belgili bolady.

Baspasóz máslıhatynda «Astana qalasyndaǵy isker áıelder qaýymdastyǵynyń «Jas qanattar» uıymynyń basshysy Ásel Qapalova atap ótkendeı, laýreattar bes nomınatsııa boıynsha anyqtalady. Naqtyraq aıtqanda, «Asar» nomınatsııasy halyqtyń salt-dástúrimen baılanysty qaıyrymdylyq qyzmet kórsetetin adamdarǵa qoldaý kórsetýge baǵyttalsa, «Týǵan jer» nomınatsııasy bilim berý, ekologııa jáne kóriktendirý salasynda týǵan ólkege kómek kórsetetin adamdarǵa beriledi. Al «Meıirim jolynda» atalymyna erikti negizde jáne tegin kómek kórsetetin, ıgi ister atqaratyn adamdar ıe bolady. «Batyl júrek» nomınatsııasy erlik is jasaǵan, jankeshtilik tanytqan adamǵa qoldaý kórsetý maqsatynda taǵaıyndalady. Al «Qaıyrymdylyq tarıhy» nomınatsııa BAQ-ta qaıyrymdylyq taqyrybyn qozǵaıtyn, qoǵamnyń nazaryn áleýmettik problemalarǵa aýdartatyn materıaldardy jarııalaıtyn jýrnalısterge nemese shyǵarmashylyq ujymǵa beriledi.

Konkýrsqa kásipkerlik sýbektileri jáne qaıyrymdylyq qyzmetti memlekettik qoldaý arqyly júrgizetin tulǵalar (memlekettik grant, memlekettik tapsyrys jáne t.b.) qatystyrylmaıdy.